tag:blogger.com,1999:blog-76034729133985610122012-02-16T02:39:20.467-08:00Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.comBlogger311100tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-89596595587806993722012-01-23T09:26:00.000-08:002012-01-24T08:40:12.574-08:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-7hFHhnS2-0k/Tx7e4yJ4_AI/AAAAAAAAADM/FMn8ZY011Ow/s1600/images.jpg"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 200px; height: 175px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-7hFHhnS2-0k/Tx7e4yJ4_AI/AAAAAAAAADM/FMn8ZY011Ow/s200/images.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5701239245414923266" border="0" /></a><br />Täna tuli selline tunne peale, et vot nuid peaks kirjutama. Kui mulle seda veel natuke lubatakse ja beebialarm ei hakka tööle, siis teen seda ja jätkan eelmist aruannet minu tööotsingute kohta.<br /><br />Jäin viimati selleni, et kohtusin nõustajaga nr. 3, kes mulle midagi eriti tarka öelda ei osanud. Peale mõningasi tööotsinguid ja ohtrat paberitemäärimist oli selge, et pean taotlema ka toimetulekutoetust (korter jne), sest ainult tööturahast ei piisanud lihtsalt. Tegin seda, ja maandusin jälle kesklinna tööametis (mis asus minu tollasest korterist umbes 200 m kaugusel, mugav, eks). Nii, seal sain loomulikult UUE nõustaja, kellegi kreekapärase nimega härrasmehe. Kui ma temaga esimesele kohtingule läksin, siis selgus kohapeal, et tal on hoopis puhkus. Haa! no ega töö ju tegemata jää - mind võttis vastu üks hästi asjalik noor naine. Muide, selgituseks veel niipalju, et nüüd ei olnud enam tegemist mitte tööametiga, vaid sellega samas majas asuva riigifirma JobCenteriga. Ja kuulu järgi pidid selle töötajad olema asjalikumad. Mis siin imestada - tegemist ju firmaga, mitte ametiga ja ametnikega. Olgu kuidas oli, see noor daam (nimetagem teda siinkohal nõustajaks nr. 5, sest nõustajaks nr. 4 sai ju järjekorra alusel kreeka mees,) saatis mind edasi ühe teise tädi juurde, sest alfabeedi järgi ei kuulunud ma tema piirkonda. Nõustajaks nr. 6 sai üks vanem tädi, kes siis minu asju esiti ajas. Mingil hetkel kohtusin lõpuks ka oma kreeklasega, kes, kujutage ette, hakkas uurima, MIS HARIDUS mul on!!!! Siis ma katkestasin teda küll juba poolelt sõnalt ja ütlesin, et ma olen seda juba kolm korda pidanud neile teada andma, et kes ma olen ja mida ma oskan. Otsigu oma paberites. Ta muide tegigi seda ja ei esitanud mulle rohkem sellelaadseid küsimusi. Tööd tal mulle loomulikult pakkuda ei olnud.<br /><br />Aeg läks. Tööd ma ei saanud ja vahepeal käisin aeg-ajalt tööameti majas oma kreeklasega kohtumas. Seal peab ju end teatud vaheaja järel näitamas käimas, et ma mingil juhul nt kuskil välismaal ei ole. Vahepeal oli kreeklane jälle puhkusel ja mind teenindas üks vene päritolu neiu. Ka asjalik. Andis head nõu! Ta oli vist esimene sellelaadne selles kambas. Nimetagem teda sellepärast siis nõustajaks nr. 7. Kui ma viimast korda pidin kreeklase juurde minema, siis teenindas mind ka üks uus tädi (nõustaja nr. 8) ja teatas, et kreeklane EI TÖÖTAGI ENAM SEAL. Koondati, muide. (Kuigi minu kättemaksu meel oleks olnud rõõmus, kui ta oleks oma töötulemuste pärast lahti lastud, oli tegelikkuses tegemist hoopiski vastava poliitikaga, mis vähendas JobCenteri töötajate arvu.) Viimast korda läksin sellesse asutusse aga sellepärast, et mul oli uus tööleping näpus (sellest mingis järgmises lõigus) ja teatasin neile, et mul on nüüd töö olemas. Ilma muide, et nad oleks vahepeal mulle ÜHEAINSAMAGI tööettepaneku teinud. Minu uus töö oli aga väike tööots ja see viimane nõustajatädi uuris siis, et kas ma ikka tahaks täiskohta ka millalgi. Mina, et loomulikult. Ja siis, kujutage ette, andis see tädi mulle tõepoolest ka ühe tööpakkumise ja lisaks veel ühe koolituse kuulutuse. Ma olin sõnatu! Kuus kuud ainult nõmedat paberimäärimist ja ei mingeid ettepanekuid, ja nüüd, kus mul on töö, tuleb siis ka mingi pakkumine.<br />Ütlen kohe ette, et ma sellele töökohale ka ei kandideerinud ja tegelen siiamaani oma väikeste tööotsadega.<br />Ahjaa, tegelikult kohtusin ma siiski veel ühe nõustajaga (nr.9 siis), kellega ma nö lõpparvet tegin ja oma rahaasju selgitasin. Temaga kohtusin ma vist ka paar korda. Enne temaga viimast korda kohtumist juhtus muide järgmine lugu. Kuna see nr.9 oli mulle kirja saatnud, kus seisis, et kui ma tööd ei saa, siis pean ma Eestisse tagasi sõitma (!, riigi raha ju mängus, logisch), siis tahtsin seda asja kõigepealt telefoniga klaarida. Nr. 9-t polnud sellel hetkel oma telefoni otsas ja minuga rääkis keegi noor mees. Pikema jutuajamise peale teatas mees mulle lõpuks, et "Eesti ei ole ENAM Euroopa Liidus". Ma siis sellepeale, et ohoo, mis ajast siis?! Sellepeale tema, et "seda peaksite ju teie ise teadma". Kuna mul viimastest asjade käigust ilmselt nii head ülevaadet ei olnud, siis ma lihtsalt ahmisin õhku ja kirjutasin feissbuukis suurte tähtedega pealkirju. Oma ex-boyfriendile ehk mu praegusele mehele rääkisin ka lugu ja sellepeale helistas tema tööametisse ja vist saatis meili ka. Meie viimaseks kohtumiseks nõustajaga nr. 9 olin end juba pisut kogunud ja ütlesin tallegi, et hoidku nad pigem oma töötajad aktuaalse poliitilise seisuga kursis. Ütlesin talle, et "this made my day". Me lahkusime sõpradena, vähemalt selleks hetkeks :)<br /><br />Ühe asjaga panin ikka puusse ka. Nimelt läks vahepeal tööle ka minu sellel hetkel peaaegu täiskasvanud tütar ja teenis pere eelarvesse väheke raha juurde, no kooli kõrvalt muidugi. Kuna mina sellest aga tööametit ei informeerinud (teil on õigus, loll tegu ja seadusevastane - tean!), siis pidin mingi osa rahast tagasi maksma ja lisaks trahvi ka. Ai-ai, tegi haiget küll, aga elasin üle. St trahvi maksis ära juba minu mees... :) Peale trahvi maksmist ei ole ma nendest ametitest enam midagi kuulnud ja ma loodan üliväga, et ma ei pea ka enam kunagi nendega mingit pistmist pistma!<br /><br />Aga et kuidas ma siis tööd sain. Juba siis, kui töötuks jäin, tegin end FIEks ja tegin siin-seal mõne otsa. Seal firmas, kus mu mees on juhatuse esimees, oli parajasti vaja bürootöötajat ja raamatupidajat. Kuna sealne käive on hallatav ja raamatupidamine kassapõhine, siis hakkasingi seda tegema. Alguses FIEna ja siis hiljem töölepinguga. Ja muud ei olnudki vaja. Kuna asi oli üsna tõsine, siis oli ka hirmus oluline, et mul ikka nö sotsiaalkindlustuskohustuslik töökoht oleks olemas. Ja tänu tutvustele (hmm, tuttav värk, eks?) sain siis selle pisikese töölepingu ning ühe allkirjaga olid lahendatud kõik probleemid nii tööametiga, JobCenteriga kui ka ähvardava välismaa-ametiga.<br /><br />Vahepeal on õnneks juba hulk vett merre voolanud ning murede liiv on kaldalt uhutud. Nüüd on selline tunne, et maa on juba väheke kindlam jalge all :) Ja noorem tütreke hoolitseb päikesepaiste eest :) Vanem muidugi ka :), ausalt, aga ta peaks tuba vähe tihedamalt koristama...<br /><br />Nii, nuid saigi siis see pikk jutt veeretatud, mis juba tükk aega tahtis kirjutamist.<br /><br />Eks siis millalgi jälle!<br /><br />Mõnusat draakoniaastat teile!<br /><br />K.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-8959659558780699372?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-57810316924272590822011-06-18T09:02:00.000-07:002011-06-18T09:26:10.951-07:00Asi algas kõik 2010 aasta 4. jaanuaril, kui läksin esimest korda Frankfurdi tööametisse. (Ma siis ju veel ei teadnud, et see minu vaata-et teiseks koduks saab...). Kohtusin seal ühe proua ametnikuga, kes võttis vastu minu paberid - mida, nagu siin ikka kombeks, hulgaliselt oli. Ahjaa - et miks ma sinna üldse läksin? Nimelt pidi seda sammu sooritama kolm kuud enne mu tähtajalise töölepingu lõppemist. Seadus, logisch. Muidu järgnevad sanktsioonid (manage nüüd silma ette vibutav sõrm).<br /><br />Ühesõnaga, andsin oma paberid sisse 4. jaanuaril ning palusin kohe panna endale ka üks aeg kinni töönõustaja juures - mõtlesin oma tavalise talupojamõistusega, et ju sellest ehk ikka mingit abi on. Aeg pandi mulle kinni ja mina jäin põnevusega ootama. Ootasin tegelikult kahte asja - tõepoolest seda kohtumist nõustajaga, et äkki ta ütleb mulle midagi tarka ja et äkki ta leiab mulle kohe uue ja huvitava töö. Ja teiselt poolt ootasin põnevusega, et kas minu töölepingut haiglas pikendatakse või mitte.<br /><br />No saabus veebruar ja siis korraga teatati mulle telefonitsi, et kuna ma olen kõrgharidusega, siis ma ei kuulu üldse mitte kesklinna tööameti alla, vaid üle jõe Sachsenhausenisse. Ahah. Mis tähendab ka seda, et tuleb kokku leppida uus kohtumine hoopis uue inimesega. Seega nõustaja nr. 2. Mulle öeldi, et millalgi veebruari lõpus. Jäin ootama. Põnevus üha kasvas.<br /><br />Saabus veebruari lõpp ja kohtumisest uue nõustajaga ei kippu ega kõppu. Selleks ajaks olin kohtunud juba oma praeguse mehega, kes on ametnik ja ta arvas, et kuna mul tööleping ju veel kestab, et ma siis ei ole nö akuutne juhus. Ju nii siis vist oligi, sest ei kuulnud ma mitte midagi ka järgmisel kuul, kuigi ma isegi helistasin vahepeal ja uurisin asja, et kuidas siis nende kohtumistega on. Ja vahepeal oli saabunud märts.<br /><br />Paar nädalat enne töölepingu lõppemist 5. aprillil teatati mulle, et minu töölepingut tõepoolest ei pikendata (sellest eraldi), mis tähendas seda, et minust sai akuutne juhus. Nüüd siis sain korraga ka tõepoolest aja ühe nõustaja juures. Nõustaja nr. 3.<br /><br />Läksin kokkulepitud ajal oma uude tööametisse teisel pool jõge ja olin väga elevil. Olin isegi veel enne õiget aega kohal ja nii vara, et uksedki olid veel kinni. Kujutasin ette, et minu "juhtumiga" on nüüd kenasti kolm kuud tegeletud ja et professionaalne nõustaja mulle kohe midagi tarka ütleb. Selle asemel hakkas tööameti tütarlaps (teisi ei ole võimalik seda üldse kirjeldada) küsima, et mis haridus mul on ja millal ja kus jnejnejnejnejne. Kõik see, mis ma jaanuari alguses neile kenasti täidetuna ja allkirjastatuna andsin. Kui ma siis millalgi poole peal, väga hämmastununa küsisin, et kuulge, teil peaks ju kõik minu andmed olemas olema, siis vastas tütarlaps mulle mittemidagiütleval häälel, et ühest ametist teise antakse üle ainult NIMI, aga ilma andmeteta. Vot sedasi siis!!!!!!!!!!! Kannatasin selle peale ta küsimused ära ja siis asusime arutama, et no kus võiks minusugune loom tööd leida. (Olen nõus sellega, et minu haridusega ei ole just väga lihtne tööd leida, natuke liiga eripärane teine selle meie maise maailma jaoks...). Tütarlaps mõtles natuke ja siis ütles, et talle meenub, et kui tema oli algkoolis, et siis olid vot sellised ja sellised asjad seal, et ma võiks ka seda proovida. Andis mulle kolm lehekülge internetist välja trükitud tööbörsside nimekirju ja ütles headaega. Ahjaa, enne tegime koostöölepingu ka, et mina pean nii-ja-niipalju tööle kandideerimise taotlusi kirjutama. Ja et tööamet otsib ka minu haridusele ja isikule sobivaid pakkumisi. Ja seda ka, et see tütarlaps oli väga rahulolematu, kui ma talle teatasin, et ma ei ole nõus töö nimel nt Berliini kolima. Ta vibutas virtuaalse näpuga ja ütles, et no siis teie shansid on väga väikesed. Milles tal muidugi õigus oli, aga nõustajalt oleks nagu muud reaktsiooni lihtsalt oodanud.<br /><br />Nii, tänaseks jätan pooleli, sest beebialarm hakkas tööle. Niipea, kui jälle lubatakse, jätkan oma tööotsingusaagat. Kohtumiseni!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-5781031692427259082?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-32193266223517351592011-06-18T08:55:00.000-07:002011-06-18T09:02:45.244-07:00no tere, tere, tere jälleeeee! Andke andeks, et ma pole endast nii palju aega korralikult märku andnud! Aga ma siis katsun nüüd seda viga parandama HAKATA, sest ausalt, rääkida on tegelikult palju.<br /><br />Alustan kõige viimasest - sain jälle emaks ja naudin seda hetkel täiel rinnal. Mida vanemaks saad, seda rohkem naudidki, seda on väitnud juba kogenumadki emad, ja ma pean lihtsalt nõustuma!<br />Ja tanu alla sain ka nüüd, kus seda enam arvatagi ei osanud. Aga seda kingitust naudid siis ka just seda rohkem, kui arvad, et "ah ei minuga seda ju küll kunagi vist ei juhtu" ja siis just näed juhtubki :)<br /><br />Et siis sedasi. Olen juba mitu aega tegelikult ka lubanud, et kirjutan oma eelmisest aastast kui suurest tööotsinguaastast ning pealkirjastan loo kas "leiboristide igavik" või "Saksa Bürokraatia On Maailma Kõige Hullem" või midagi sellist, mis annaks märku sellest, KUI kohutav see kõik kokkuvõttes ikka oli.<br /><br />Nii et siis järgmise blogini!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-3219326622351735159?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-30101242369013197112010-04-22T01:44:00.000-07:002010-04-22T02:06:03.659-07:00Tervist, s6brad!<br /><br />Jälle pole tuhat aastat midagi kirjutanud... kuigi tegelikult - see pole päris t6si, vahepeal olen ka kirjutanud, aga nettilisamisega pole veel seni toime tulnud, ja pealegi... ma üleüldse m6tlen, kas seda eelmist blogi netistangi - kui järele m6elda, siis midagi erilist selles ju polnudki... (arnoldrüütellik lause, kas te ei leia?)<br /><br />No igatahes, nüüd on asjad jälle niikaugel, et lihtsalt PEAN kirjutama.<br /><br />Nimelt oli eile minu esimene ekskursioon siin koduseks saanud Frankfurdis. Oma giidieksami tegin tegelikult juba eelmisel aastal ära, aga tollal ei saanud ingliskeelsest eksamist läbi ja nii ei jäänudki mul muud üle, kui sellel aastal veelkord proovida. Ääremärkusena olgu öeldud, et kuigi ma räägin väidetavasti üsna hästi saksa keelt, ei lubatud mul saksa keelseid reise teha, sest ma ei olla kohalik st sakslane (6igemini m6eldakse selle all saksa passi, aga mis see tänapäevalgi loeb - pean silmas k6iki pearätika vasakulekirjutajaid jne...). No olgu kuidas on, minu keeleks oli eelmisel aastal eesti keel (tulge Frankfurti reisima, inimesed!!!) ja alates sellest aastast siis ka inglise keel.<br /><br />No nii. Valmistusin eilseks jalutuskäiguks muidugi k6vasti ette - lugesin materjali uuesti üle, k6ndisin üksipulgi veelkord objektid üle, et reis klapiks nii informatsiooni kui aja m6ttes. Pidi tulema kahetunnine jalutuskäik.<br /><br />Tegelikkuses oli nii, et kaks tundi enne grupi saabumist teatati mulle büroost, et grupp ei saanud lennuluba (vt. islandi tuhapilv...) ja et reis jääb ära. Ahah, m6tlesin ma. Vat siis.<br />Kolmveerand tundi hiljem teatas mu boss(inna), et reis ikkagi tuleb. Et kas ma j6uaks ikka 6igeks ajaks kohale. Mina oleks küll j6udnud, aga teine grupijuht, kes pidi ka tulema, kuna grupp oli liiga suur, ei oleks j6udnud. Seega leppisime kokku pool tundi hiljem.<br /><br />Mina oli 6igel ajal kohal, keda aga polnud, oli teine grupijuht ja grupp. Umbes kümne minuti pärast tulid aga nii teine giid kui aeglaselt ka grupp. Nende grupijuht teatas meile kohe, et meil on ühtekokku aega üks tund, mis tähendas kokkuv6ttes seda, et kogu ettevalmistus lendas vastu taevast ja et tuleb kohapeal inproviseerda, kuidas lennuliiklusest väsinud poolakatele Frankfurdi metropol ühe tunniga selgeks teha.... uhhh.<br /><br />Startisime siis raudteejaama eest minema, galopeerides ja hingeldades. Teine giid tegi ühe poole grupiga hirmsat tempot ja minu asi oli jälgida, et ma samal ajal informatsioonipause teen ja et me ikka neile järgi j6uaksime. Sellisel viisil ei ole ma veel kunagi Frankfurti läbinud, ka k6ige imelikumate giidi6petajatega!<br /><br />Aga pilt Frankfurdist sai neile ikkagi ette, mis siis, et nad a) olid tulnud just kümnetunniselt lennult Mehhikost ja b) paljud ei saanud inglise keelest vist üldse arugi. See aga oli vist isegi hea, sest minul läks suure ähmiga ikka nii m6ndagi segi. Näiteks ei teadnud ma korraga, kuidas nimetada Bundesrechnungshofi inglise keeles (ausalt öeldes, ei tea ma sedagi, kuidas see täpselt eesti keeleski on, vist Maksuamet vms), ja siis ajasin ma ka ühe arvu segi, ja tegin 600. aastast korraga 800. Siiski ma LOODAN, et nad seda väga pahaks ei pannud ja ehk ei hakanud nad ka teise poole grupiga niisuguseid asju v6rdlema... Siin riigis on see muidu kombeks, et k6ikidel asjadel hoitakse hoolsasti silma peal, et mida sa teed ja mida sa ei tee, eriti kui see puudutab tööelu. <br />Kokkuv6tteks sain muidugi ühe kogemuse v6rra rikkamaks ja vähemalt on mul nüüd esimene reis tehtud!!!!!!!!!<br /><br />a pro pos - tööelu... olin ju senini haiglas tööl ja nüüd enam oma kaks nädalat ei ole. Nad lihtsalt ei pikendanud minu töölepingut ja seega olen ma nüüd töötu. Vaatamata sellele ei ole ma mitte kurb, vaid saan esiteks elada isiklikku elu ja teiseks teha neid asju, mis mulle meeldivad. Näiteks valmistada ette oma nö nunnakspühitsemist, st ordinatsiooni :)<br /><br />Järgmine kord, kui kirjutan, siis juba sellest viimasest sündmusest pikemalt :)<br /><br />Ikka k6ige paremat,<br /><br />teie K.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-3010124236901319711?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-90065073107895727582009-12-10T08:49:00.000-08:002009-12-10T09:12:28.862-08:00Tervist, mu armsad,<br /><br />nagu mitmed on juba märku andnud, pole ma ammu jälle blogistanud, ja selle vea tahan nüüd ära parandada.<br /><br />Ega tegelikult ongi nii, et mul sellel aastal ilmselt eriti palju v6imalusi enam ei tule, et on vabalt aega kirjutada. Mul on nimelt täpselt kolm puhkusepäeva veel ja siis algab jälle töötööötööööö. Ja veel hommikune vahetus, nii et pean iga päev kuni uue aastani olema pool kuus triksis-traksis tööpostil... No mis seals ikka. Elame üle.<br /><br />Ah et kuidas me siis siin üldse elame. Ikka hästi, tuleb tunnistada. Rebeks harjutab teises toas bassi - ta ju nüüd nii muusikakoolis, kui ka bändis. Mis on tore. Ja bändiga on nii, et see muusika, mis nad seal teevad, on t6eliselt lahe! Vähemalt see üks lugu, mida mul kuulata lubati :) Paljut6otav, m6nus!<br /><br />Ja mina ise teen edusamme isikliku elu korraldamisel. Augustikuus, kui viimati kirjutasin, v6tsin ette ja sisenesin ühe tutvumisportaali - moodsad ajad, mis teha. Ja selge on see, et siin suurlinnas ilma internetitutvusteta minusugusel laisal peolkäijal mingit lootust ei ole. Niisiis otsustasin netiavaruste kasuks, ja t6es6na - kohe hakkaski näkkama.<br /><br />Kandidaate tekkis kohe m6ningaid, aga nagu ikka, selekteerus mingil hetkel midagi konkreetsemat. Käisin sellel "konkreetsemal" isegi Münchenis külas ja sain sealjuures ühe linnukese jälle kirja - ma ei olnud seni veel Oktoberfestil käinud ja nüüd sain sellele kärbsele ka korraga pihta. Mehe vaatasin ka üle ja oli päris tore. Aga kaks nädalat hiljem arvas ta, et meie vanusevahe on ikka liiga suur ja üleüldse ei taha ta praegu ikkagi oma aega sellesse k6igesse investeerida. Muide, sellega oli tal täiesti 6igus, sest ta tegeles peale oma manageritöö IT-sektoris (mida ta toimetas igal nädalal Shveitsis, Austrias ja Liechtensteinis) ka veel mesindusega (20 peret) ja koeraga (kes tahtis iga päev vähemalt kaks tundi jalutada). Lahutatud lastest rääkimata. No ja tegelikult saanuks suhtele surmavaks ikkagi see, et ta otsustas veel viiekümnesena alustada ka uue eriala 6ppimist - saksa keeles on selle asja nimi Heilpraktiker, tervendaja oleks vist k6ige lähem eestikeelne vaste. Aga erinevalt eestikeelse tervendaja esoteerilisest k6rvalmaitsest on Heilpraktikerid siin maal laialt levinud ja ka palju külastatavad. No ühes6naga - kui ikka üldse aega ei ole, siis ei tasu ka uusi suhteid otsida.<br /><br />Nii ma siis m6tlesingi, et ah, peaks vist asjale rahulikult lähenema ja sulgesin oma profiilis nn "huvitatute listi". Just samal päeval aga ilmus mu postkasti keegi huviline, kes oli esiteks siitsamast kandist pärit ja teiseks oli tema profiilis ka paar huvitavat märkust. Sellised pealtnäha ebatähtsad asjad, aga nagu m6ningate detailidega on - tunduvad huvitavad. Teate ju küll.<br /><br />No igatahes saime me kokku ja käisime kohvil ja muuseumis ja söömas jne. Ja m6ne nädala pärast läksin talle külla ka. Nagu 6ige eestlane kiidab - polnud viga :)<br /><br />Viga pole siiamaani, isegi vastupidi. Ja homme toimub midagi väga huvitavat - mind tutvustatakse ühekorraga nii tema lastele, keda ta näeb iga kahe nädala tagant, kui ka vanematele, kes on kuuldavasti üsna uudishimulikud. Saab näha, saab näha.<br /><br />Ja eks ma siis annan jälle teada, et kuidas meie elu edeneb.<br /><br />Muide, järgmisel nädalal tahaks minna jälle Festhalle Reitturnieri vaatama, mille järel ma oma üleüldse esimese sissekande blogistasin.<br /><br />Nonii, aga siis kohtumiseni jälle!<br /><br />Ikka teie K.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-9006507310789572758?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-36875406139636788822009-08-26T11:34:00.001-07:002009-08-26T11:52:26.416-07:00Tere,<br /><br />täna kiire lugu sellest, kuidas ma jälle raamatukogus käisin.<br /><br />Olukord on nüüd selline, et pean ikkagi septembri l6puks korraliku kontseptsiooni oma tööst esitama - siis on ehk lootust saada ka juhendaja!!!! peale kahte aastat sebimist.<br /><br />No, tuli siis m6te, et kuna täna on veel vaba päev, et ma kasutan seda hästi ja käin korraks ülikooli raamatukogus. (Hea, et ei tulnud näiteks m6tet s6ita Mainzi v6i kuhugi veel kaugemale!)<br />M6eldud, tehtud, (ehk nagu lätlaste puhul kehtib: tehtud, tehtud). V6tsin siis kaasa ka s6ber Sweni, kes on Frankfurdi ülikooli raamatukogu asjatundja ja läksime.<br /><br />Kui me kohale j6udsime, siis selgus, et KOGU humanitaarraamatukogu, sh ajalugu, keeled, teoloogia, on just täpselt TÄNA suletud, sest personal viibib väljas6idul!!! (Sellepeale: ka meie haiglal on reedel väljas6it, aga keegi ei tule selle pealegi, et kogu haigla korraga välja s6idaks!!!)<br />Igatahes oli meie käik asjata. Siis m6tlesime, et peaks ikkagi midagi kasulikku tegema ja end lugejaks regama, siis saab ka laenutada. Niisiis kulgesime teise punkti, kus saavat end regada.<br /><br />Algus oli paljut6otav - kohe lubati online´s eelregistreerida ja siis pidi minema teise laua juurde, et kaart kätte saada. Mul siis juba süda aimas, et nad kohe küsivad mu käest aadressi t6estust. Siin on ju nimelt selline süsteem, et aadress on ID kaardi peal kirjas. Mul on aga Eesti ID ja siis ma pean alati, kui midagi teha tahan, oma siinse sissekirjutust6endi esitama. Mida mul loomulikult ju kaasas ei olnud, sest ma ju ei teadnud, et mul seda vaja on. Swenil oli sama seis, sest tal varastati ID Londonis ära, ja pärast pole ta uut taotlenud. Ta isegi kardab, et äkki peab trahvi maksma, ja teades siinseid olusid, v6ib tal ka 6igus olla!<br /><br />Olgu kuidas on, mina lähen järgmisel nädalal sinna uuesti ja v6tan oma neetud paberi kaasa.<br /><br />Kui me head aega ütlesime, siis tegime veel kokkuv6tteid: läks täpselt nii, nagu oli ette ennustada - et mitte midagi ei saavutanud. See on siin tüüpiline, et absoluutselt iga asja peale kulub ILGE aeg. No aga kuna mina seda juba südames ette aimasin, siis ma ei olnudki väga pahane. Lihtsalt naer tuli peale, et kuidas ikka t6esti MITTE MIDAGI esimese korraga ei 6nnestu.<br /><br />Vot sedasi siis. K<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-3687540613963678882?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-43813205113318712702009-08-05T20:57:00.000-07:002009-08-10T07:43:39.865-07:00<div>Täna ma kirjutan läbi öö, see on lihtne, see polegi töö... (hmm, öövahetus, m6istate).</div><div><br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/SnpWsfmaPkI/AAAAAAAAAB0/p2L1xij2w8I/s1600-h/IMG00220-20090720-1420.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5366697228362202690" style="FLOAT: left; MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 200px; CURSOR: hand; HEIGHT: 173px" alt="" src="http://4.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/SnpWsfmaPkI/AAAAAAAAAB0/p2L1xij2w8I/s320/IMG00220-20090720-1420.jpg" border="0" /></a>Niisiis, käisin Eestis, nagu ehk pealkirjast ongi juba aru saada. Peale selle, et seal oli tore (loomulikult!), nägi see l6puks välja nagu riigivisiit - üks kohtumine ajas teist taga ja oli päevi, kus oligi pea iga uus tund uuele inimesele pühendatud. No selge, et ei puudunud ka niisama olemise tunnid. Ikkagi Eesti.<br /><br />Minu reis algas eelmisel esmaspäeval sellega, et pidin üles t6usma juba pool neli, et minna poole viiest juba rongi peale, et j6uda viieks bussi peale, et j6uda 6igel ajal lennuki peale. (Nagu te ehk juba olete lugenud, on juhtunud ju sedagi, et ma olen lennukist maha jäänud...). No ja loomulikult ei saanud ma ju mitte varakult magama, nagu oleks v6inud varasele t6usmisele eeldada, vaid eelmisel päeval oli vaja koristada l6ppematuseni ja hilja veel pakkida jnejnejne. Igatahes sain ma siis magada kolm ja pool tundi, aga j6udsin nii rongi, bussi kui lennuki peale.<br /><br />Umbes keskpäeva paiku olin Riia lennujaamas ja sealt sain nagu vana lätlane kunagi, kohe edasi liinibussiga kesklinna. Kust muidugi tahtsin minna esimese Pärnu bussi peale, et j6uda ema juurde. Sinti j6udmine oli äärmiselt oluline, sest esiteks oli mu kotis veel natuke märga pesu, mis ei j6udnud ära kuivada ja teiseks haises kotis üks eriti delikatess väga mädanenud juust. Selle kohta öeldi juustupoes Leipziger Strassel, et midagi paremat Prantsusmaal ei tehtagi. No saame näha.<br /><br />Vastu minu ootusi olid k6ik varsti minevad Pärnu bussid välja müüdud ja mul oleks<a href="http://2.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/SnpX8FDlzfI/AAAAAAAAACM/5oKleo3Ugk8/s1600-h/IMG00238-20090720-1524.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5366698595626372594" style="FLOAT: right; MARGIN: 0px 0px 10px 10px; WIDTH: 194px; CURSOR: hand; HEIGHT: 139px" alt="" src="http://2.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/SnpX8FDlzfI/AAAAAAAAACM/5oKleo3Ugk8/s200/IMG00238-20090720-1524.jpg" border="0" /></a> olnud v6imalik alles kell pool seitse 6htul ära minna. Samal ajal aga läks ka Tartu buss ning et mul oli tegelikult vaja teisipäeval niikuinii Tartusse minna, siis otsustasin s6ita otse. Tartusse mineku plaan oli tingitud väga banaalsest p6hjusest - nimelt ootasivad minu juhiload äravahetamist. No </div><br /><br /><div>tegelikult oli kogu mu reis ju sellest p6hjustatud, ning isegi töölt sain ju puhkust, sest ütlesin, et mul lihtsalt ON VAJA minna ja k6ik. See oli tegelikult ikkagi imelik, et nad mind puhkama lubasid ja et mul on isegi veel vabu päevi, sest olen ju töötanud vaid kolm kuud. Aga ma selle pärast eriti ei muretsenud, sest olin juba teel kodupoole ja üsnagi elevil.<br /><br />Niisiis, s6itsin seega 6htul Tartu poole, olles veetnud Riias lugematud viis tundi. Käisin mingis pseudo jaapani restoranis. Saatsin sealt Riinatädile s6numi, et olen Riias jaapani restoranis. Riina kirjutas vastu, et ägedam oleks, kui ma oleks Jaapanis Riia restoranis. Kuna ma aga ei olnud, siis püüdsin sellest päevast v6tta, mida v6tta andis ning jalutasin linnapeal ning tegin pilta. Vaadake ka.<br /><br />Imelikul kombel isegi said need tunnid otsa ja ma v6isin nüüd Tartu poole teele asuda. Olin muidugi ka mingi öömaja kokku leppinud, et päris bussijaamas ei peaks ööbima, kuigi jah, ega see Tartus just vajalik ei olegi - seal ikka kedagi leiab, kes kodus ja valmis öömaja pakkuma.<br /><br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/SnpWsxQ5JCI/AAAAAAAAACE/_M3mYw2tHq0/s1600-h/IMG00252-20090720-1550.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5366697233103791138" style="FLOAT: left; MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 260px; CURSOR: hand; HEIGHT: 174px" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/SnpWsxQ5JCI/AAAAAAAAACE/_M3mYw2tHq0/s320/IMG00252-20090720-1550.jpg" border="0" /></a>Bussis istus minu k6rvale mees, kes nägi välja nagu p6hjamaalane lehvivate lokkidega, bussi istudes rääkis aga vene keelt nigu vanja. Ja siis teisele poole läti keelt nagu lätlane. Ja siis hakkas minuga saksa keeles rääkima, sest arvas, et olen sakslane. Siis ma ütlesin talle, et olen eestlane. Ja siis ta hakkaski minuga eesti keeles rääkima. No imemees, ma ütlen. Aga saladus oli selles, et ta 1) vanemad on lätlane ja venelane, 2) ta töötas kunagi Saksamaal ning 6ppis saksa keele ära, 3) ta pruut on eestlane, sellest siis ka eesti keel, 4) praegu töötab ta Norras nafta puurlaevadel ning oskab muidugi norra keelt ning 5) tema alluvad on poolakad ning nendega räägib ta poola keeles muidugi. Normaalne, ütles ta ise selle peale. Ja j6i seitse aastat vana konjakit edasi.<br /><br />Kui ma Tartu j6udsin, tuli mulle mu pisike tütreke vastu, kes oli, oh üllatust küll, omale huule sisse augu lasknud puurida. Natuke jube oli küll, aga mis sa teed ära - kui auk tahtis tegemist, siis ei ole ju midagi teha. Kuigi kell oli juba 23 saanud, läksime veel korraks Mäkki, et suur nälg kustutada. Nii tore oli jälle seal istuda ja tütrega k6ige tähtsamaid uudiseid vahetada. Seda enam, et tema elas oma s6branna juures ja mina pidin minema tema ühe teise s6branna ema juurde. Kell pool kaksteist öösel j6udsin siis sinna. Olin teel olnud 19 tundi.<br /><br />Järgmisel hommikul pidi mulle helistama Välis-Eesti kiriku peapiiskopi parem ja vasak käsi, k6rv, silm ja suu, aga hoiatasin teda eelmisel päeval, et ärgu ta liiga vara helistagu - oli plaan ju välja magada. Aga kus sa sellega, uni ei lasknud mul magada! Nägin nimelt unes, et kaks umbes 20aastast noormeest viibutasid mulle näppu, et kust mul üldse tuleb m6te tulla Eestisse lube vahetama, kuigi ma seal üldse ei ela ja mul pole kehtivat haigekassatki! Selle peale ärkasin üsna ehmunult üles, ega saanud enam edasi magada. Siis aga oligi peagi aeg linnapoole minna, et seda va lubadeasja uurida. Kui j6udsin ARKi, siis selgus, et mul on vaja ikkagi saada kuskilt arstit6end. Ütlesin neile küll, et ma paar aastat tagasi tegin, kui tahtsin minna C-kat kursustele, aga nad tahtsid seda ikkagi näha ja seejärel s6itsimegi autokooli poole. Mis oli loomulikult suletud, sest suvi ju! Ja sekretär oli tööl alles reedel, ning oli alles teisipäev. Hmm. Ei jäänud seega muud üle, kui leida perearst ning teha uus t6end. Ok. Läksin r66msasti siis Oru tänava poole, kus oli mu perearst. Kui ma Oru tänava polikasse hooga sisse tormasin, vaatas mulle vastu remondis ja tühi trepikoda. Perearstikeskust ei kusagil! (See k6ik tuletas mulle meelde ühte teist juhust, kui läksin kunagi vaatama Surju vana koolimaja. Seal tehti ka k6vasti remonti ja mina m6tlesin, et no suvel ju ikka tehakse. Kui siis korraga selgus, et maja olla eraomaniku poolt ostetud ja sinna keegi parajasti oma erapesa punub. Ja mina jalutasin maja peal targa näoga ringi! Natuke piinlik oli siis. ) Aga Oru tänava keissi puhul olin ma muidugi täiesti segaduses, sest mul oli vaja leida perearst, teadmata absoluutselt, kust ma ta leiaksin. Siis meenus mulle aga, et mu tädipoja lastel on ju sama arst ning eks ma siis tädipojale helistasingi. Selgus, et perearstikeskus on kolinud Vaksali tänavale. Kuna oli ilus päikeseline ilm (veel), v6tsin ja jalutasin aga Vaksali tänavale. Esialgu läksin sisse valesse majja, kuid selle eest leidsin sealt vana s6bra Jordanka. Kes oli just laekunud Soomest. No teisel katsel leidsin üles ka perearsti ja sain järgmiseks hommikuks aja. Uhh. Niisiis oli vaja veeta veel üks 6htu Tartus.<br /><br />See pakkus aga uusi v6imalusi kohata vahepealsel ajal mitmeid inimesi, keda polnud umbes tuhat aastat näinud. Nii ma siis läksingi k6igepealt hoopis kesklinna, kus kuulasin ära keskpäevase orelimuusika. Siis s6ime organistiga hommikust ja l6unat. Vahepeal helistas tütreke, kes oli teel Sinti vanaema juurde. Saatsime ta Jordankaga bussi peale ja j6udsime enne veel ka sööma minna, st mina muidugi vaatasin niisama pealt. Ja j6udsime mingil imelikul kombel ka riidu minna - mina nagu ei saanud üldse aru, mille pärast, aga mu teismeline oli hirmus pahane. Keeruline lugu nende teismelistega. Aga sai hommik ja sai l6una, teine päev. Teismeline s6itis vanaema juurde ja mina hakkasin helistama ning teada andma, et olen koduvabariigis.<br /><br />K6igepealt tegin kindlaks, et mul on samaks 6htuks vabalt ka öömaja olemas tädipoja pere juures. Seejärel saatsin ühele tuttavale mehele s6numi, et olen Eestis. Minu r66muks ta kohe helistas mulle selle peale ja me leppisime järgmiseks 6htuks kohtumise kokku. Seejärel helistasin veel nii m6nelegi inimesele ja me leppisime veel teisigi kohtumisi kokku.<br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/SoAwmRzo9RI/AAAAAAAAACU/PGE1znNjbAY/s1600-h/IMG00270-20090721-1758.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5368344189998789906" style="FLOAT: right; MARGIN: 0px 0px 10px 10px; WIDTH: 200px; CURSOR: hand; HEIGHT: 150px" alt="" src="http://4.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/SoAwmRzo9RI/AAAAAAAAACU/PGE1znNjbAY/s200/IMG00270-20090721-1758.jpg" border="0" /></a><br />Peale tihedat telefonaati läksin lihtsalt linnapeale k6ndima. Hirmus tore oli see! Jalad viisid tasakesi Eesti Rahva Muuseumi juurde, kus töötab tädipoeg. Tal oli juhuslikult külas seal üks s6ber, kellega momentaalselt jutu sisse saime ja mingil hetkel hakkasime sealt kodupoole minema. S6ber ütles, et ta saadab meid natuke. Kell oli vist viis umbes. Kui me tasakesi kodupoole k6ndides, mehed 6lut juues ja me vesteldes koju j6udsime, siis tuli m6te, et peaks vist veel natuke 6lut ostma ja midagi veel. Ahjaa, pidin ka päästma oma koti pakihoiust. Sest mu hambahari oli ju seal. Lonkisime tädipoja s6braga koti järgi ja unustasime sealjuures poe täiesti. Kui olime juba üsna kodu lähedal, siis otsustasime, et viime koti ära ja siis lähme uuesti luurele. Nii saigi ja siis me käisime t6epoolest ka poes. Kodus jätkasime meeldivat vestlust ja mingil hetkel hakkasime vaatama uusimaid vene multikaid. Lahedad olid need! Mulle meenus vahepeal, et s6ber pidi meid vaid natuke saatma tulema. Kell oli saanud aga märkamatult pool kaksteist. Vaja oli nüüd magama minna, sest homme hommikul ootas mind perearst. Ja liiga siniste silmaalustega ei saanud tema ette ka ilmuda.<br /><br />Perearsti 6de tegi minuga katseid, ehk siis v6ttis verd ja uuris silmi. Et ma vastasin parameetritele, siis tohtisin talle maksta 300 krooni ja sain oma paberi kätte. Seejärel kihutasin kohe ARKI, kus andsin ära oma paberi, vanad load ja veel 400 krooni. Alates augustikuust tohtisin siis ka lubadele järgi minna, aga et load tuli välja v6tta aasta jooksul, siis mu muremeel natuke lahtus. Järgneva aasta jooskul loodan siiski veel paar korda koduvabariiki siseneda ning ehk 6nnestub mul t6esti ka load siis ära tuua!<br /><br />R66msal meelel läksin bussi peale (kes teab, kus Tartus ARK asub, teab ka, et bussid on seal üsna haruldane nähtus) ja olin r66mus, et kohe edasi sain. R66m jäi siiski üürikeseks, kuna buss jäi peale kaht peatust seisma ja teatas, et edasi läheme siit 20 minuti pärast!!!!! Samal ajal vaikis silt bussipeatusest sellest pikast vahepeatusest täiesti!!!! MIdagi nii ajuvaba ei ole ma vist küll kunagi näinud, et info järgi s6idab buss kohe kesklinna, kuid tegelikkuses ootab vahepeal 2o minutit. Okse. S6imasin siis bussijuhti (kes, nojah, selles ju tegelikult süüdi ei olnud, aga keegi pidi ju mu viha endale saama!) ja hakkasin jala edasi minema. Et mul oli aga veel kohtumisi ette näha, siis kohtusin nendega ära ja keskpäeva paiku s6itsin edasi Tallinnasse, kus ootasid mind järjekorras kaks meest.<br /><br />Nendest kahest kohtumisest ei taha ma pikemalt midagi rääkida, sest kulgesid m6lemad vastu igasuguseid ootuseid ja ütleme nii, et täiesti vastupidises suunas, kui alguses arvata. Natuke paha hakkas sellest k6igest. Ja imelik oli olla pärast. Ja kurb ka. Ja viha tegi eelk6ige. Kui ma kesköö paiku venna juurde j6udsin, kus juba ootas minu Saksamaale s6itmiseks valmis tütreke, siis olin lihtsalt ainult vihane. Mitte tema peale loomulikult, aga vist meeste peale ja selle peale, et k6ik läks teisit kui oli vaja.<br />Hommikul ärkasin pool kuus, et panna R takso peale. Ja et ma olin ikka veel üsna vihane eelmise 6htu sündmuste peale, siis ma ei saanud ka hommikul mitte magada. Kui ma aga natuke aega hiljem taas linna läksin, siis oli viha natuke lahtunud ja ma m6tlesin uue plaani peale.<br /><br />Nii, sellel 6htul siis, oli kätte j6udnud juba neljapäev, j6udsin l6puks ema juurde. Tuletan meelde, et kotis oli mul ülimalt haisev juust, mis pidi juba esmaspäeval kohale j6udma, jah. Märg pesu oli vahepeal ära kuivanud, kuid samas v6tnud külge ka haisva juustu haisu, mis levis r66msasti kogu kotis!!!<br /><br />Pärnusse j6udes p6kkus minuga veel üks ürgaegne s6branna, kellega koos siis s6itsime l6puks mu ema juurde, et teha sauna ja v6tta üks 6lu v6i paar. Selle peale pean ütlema, et alates esimesest 6htust saadik ei olnud läinud ühtegi päeva ilma 6lleta - jube, arvestades seda, et olen peaaegu täiesti karsklaseks hakanud Saksamaal. Eestis olles k6ht nagu loksus kogu aeg 6llest! No igatahes tegime sauna ja oli hirmus m6nus k6ik seal. S6branna kriitilisi jutte meestest kuulates läks mul oma viha natuke meelest isegi ära. Mis oli tore.<br /><br />Sai järgmine hommik ja päev ning oli reede. Et pühapäeval pidin jutlustama Viljandimaal, siis v6tsin kohaliku 6petajaga msn-itsi ühendust, et kirjakohti kokku leppida. Ülejäänud päeva veetsin oma juustu järgi haisvat pesu pestes ja jutlust kirjutades. Oli m6nus niimoodi natuke asjatada ja vahepeal lihtsalt p66sastikku vaadata. Jutlus sai isegi valmis.<br /><br />Laupäeval oli meil plaan minna P6hja-Eestisse mu vana tädi vaatama, kes sellel sügisel saab 97 ja kes on k6ik oma seitse venda üle elanud. V6tsin oma vennalt bussi ning panime emaga ajama. Tädi juurde j6udes oli muidugi pilt üsna masendav: minu ergas tädikene, kes seni k6ik oma asjad ise on korda ajanud ning oma elu eest hoolitsenud, lamas voodis, ja oli nii-nii pisike ning j6uetu. Ülimalt kurb vaatepilt sellele, kes teab, milline tädi oma parematel päevadel on olnud. Kui ma teda nägin, hakkasid pisarad ise silmist voolama, tahes v6i tahtmata. (Täpselt samamoodi, nagu telekast laulupidu vaadates...). Püüdsin v6imalikult pisaratevabalt tädiga juttu ajada, sest ta ise oli nii r66msameelne ja ärgas. Samal ajal oli ta nii valmis siit ilmast ära minema ja teadlikult tahtis seda. Ta ütles, et vot praegu on just 6ige aeg - on suvi ja ma olen praegu voodis ja no, kellele seda jama vaja on. Kui ma temaga hüvasti jätsin ja ta minust voodile istuma jäi (jah, ta tahtis ilmtingimata istuma!), siis vaatas ta niiii äraseletatud pilguga taeva poole, et ... ma ei tea... seda pilku ei ole v6imalik kirjeldada! Minul pisarad jälle lihtsalt voolasid. Ja natuke sadas vihma ka.<br /><br />Kui hakkasime kodu poole s6itma, elimineerisime veel ühe purjus juhi teelt, st ma vähemalt teatasin politseile. Edasi kulges s6it rahulikult ja me olime üsna inimeste ajal kodus tagasi.<br /><br />Hiljem istusin jälle msn-is ja vestlesin selle kiriku6petajaga. Selgus, et ta on täitsa segi ajanud selle, et ma homme laekuma pidin ja ta oli ka ise jutluse kirjutanud ja oli sellepärast isegi folgilt koju läinud ja nüüd üsna 6nnetu, et k6ik niimoodi oli läinud. Jäime aga selle juurde, et ma järgmisel hommikul sinna lähen ja jutlustan.<br /><br />See oli üks imelik käik, pean tunnistama. Esiteks pidin nagunii hirmsasti vaeva nägema, et sinna 6igeks ajaks j6uda ning temal ilmselt ei olnud eriti aimu, kui palju ma selleks orgunnima pidin. No oli sellega kuidas oli, kui me kirikusse j6udsime, siis oli kogu tutvustamistseremoonia minu jaoks natuke imelik - olen vist sakslaste suure viisakusega nii ära harjunud, et eestlaste ülim familiaarsus mulle isegi närvidele käib. Teenistusega saime igal juhul ühele poole ja pärast ajasime veel ka koguduseliikmetega pisut juttugi. Eesti ju väikene.<br /><br />Peale teenistust vedelesime natuke aias, kuni tuli matus ja sel ajal ma tegin jälle midagi kasulikku ja kirjutasin ära oma uue CV. Sest vanad läksid ju k6ik kaduma sellega, kui Matthias kaotas ära kogu minu kasutuses olnud arvuti sisu. Tore mees oli! Not!!!!! Peale matust kihutasime folgile ja kuna autoaknad ei läinud kinni, siis tekkis t6mbetuul ja ma teadsin, et selle tagajärjeks saab olla ainult migreen. <a href="http://2.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/SoAwmkYJBiI/AAAAAAAAACc/xrgOi6Dp-EY/s1600-h/IMG00286-20090726-1855.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5368344194983724578" style="FLOAT: right; MARGIN: 0px 0px 10px 10px; WIDTH: 200px; CURSOR: hand; HEIGHT: 150px" alt="" src="http://2.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/SoAwmkYJBiI/AAAAAAAAACc/xrgOi6Dp-EY/s200/IMG00286-20090726-1855.jpg" border="0" /></a><br /><br />Folgil oli tore, seal sai näha jälle hulgaliselt "vanu" inimesi ning isegi ühtedega neist pärast autoga koju! Mis oli hirmus tore! Ei tahtnud ma enam jääda ööseks kuhugi küla peale! Sest mul oli ju jäänud veel vaid paar päeva kodus.<br /><br />Esmaspäeva veetsin garaazhi koristades. Vedasin omi ja Matthiase vanu kaste siia-sinna ja tegin seal natuke ruumi. Püüdsin Matthiase asju pööningule vedada, aga j6ud sai lihtsalt otsa. Aga no, küll ikka oli palju neid tema kaste! uskumatu! Kümnest kastist kolm lubasin mammal ära visata, ülejäänud panin praegu kuhugi silma alt ära ja kirjutasin mehikesele s6numi, et no millal sa need asjad ära viid. Siiamaani ta igatahes vastanud ei ole. No eks ma siis ilmselt tasahilju tühjendan neid kaste, raamatud siis ehk antikvariaati, muu kraamiga vaatab kuidas saab. Ei tea. Ega ei viitsi väga vaeva näha, aga mammal jalust peab nad kuidagi ära toimetama. (Jälle teeb lihtsalt viha see, et ta kunagi k6ik need kastid üldse Eestisse vedas. Ja samal ajal polnud need üldse niiväga tähtsad! Näha ikka kohe, et tal puudub oskus asju selekteerida oluliseks ja mitteoluliseks. Samuti on muude prioriteetidega elus!!!!)<br /><br />Teisipäeval pidi tulema külla Lea, aga auto läinud tal katki. Mina käisin veel Pärnus sugulastel külas ja tegin kindlaks, et pean juba 6htul Pärnus olema, sest kell 2.20 pean minema bussiga Riiga, et sealt hommikul lennukile minna. Venna juures Pärnus 6htul olles kohtusin veel ootamatult teistegi sugulastega (meil on neid muide hirmus palju :) ja siis tukkusin veel paar tundi ning siis olingi teel bussile ja siis Riiga. Nii saigi. Kodus Frankfurdis olin järgmisel päeval kell 16.30, nii et see teekond kestis 14 tundi. Öö oli jäänud üsna pisteliseks, k6ige kauem saingi järjest magada lennujaamas, tervelt kolm tundi! Ja siis pidin minema 6htul tööle oma esimesse öövahetusse.<br /><br />Öövahetus ei olnudki aga nii hirmus, kui ma alguses kartsin. Kirjutasin ära ühe unustatud protokolli ja nii sai siis veel ka midagi kasulikku tehtud lisaks sellele, et püüdsin tööl lihtsalt silmi lahti hoida. Ahjaa - tellisin ülihead tai sööki, mida siis s6in terve öö.<br /><br />Täna nautisin täiega seda, et olen taas Frankfurdis. Kui olin end välja maganud, vedelesin natuke niisama kodus, pakkisin veel viimased asjad lahti ja siis läksin poodi. Ilm oli kuum ja hea ning nii m6nus oli jälle minna siia poodi ja osta siinseid asju. Pidin täna tulema kaks tundi varem tööle, sest kolleeg Heidi on haigeks jäänud. Ja nüüd ma siis niimoodi olen siin ning püüan öötunde kirjutamisega hajutada. Jube pikk blogi tuli, seda ei viitsi vist küll keegi lugeda, aga mis siis - mul oli vähemalt v6imalus ühelt poolt k6ik ausalt südamelt ära rääkida ja teiselt poolt, nagu juba öeldud, ööaega kasutada. Muide, praegu tuli just raadiost s6num, et Stuttgardi juures on kiirteel üks vastassuunas s6itja. Kole! Kell on kaks ja öö on täies j6us. Teen vist natuke nüüd kohvi ja siis vaatame, mis edasi saab.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-4381320511331871270?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-43001731041570118992009-07-24T04:13:00.000-07:002009-07-24T04:14:55.821-07:00Betti Alver<br /><br />Korallid Emajões<br /><br />Ikka meenuvad minutid,millal<br />viras vikerkaar<br />üle vee.<br />Me seisime raudsel sillal.<br />Sinu ees oli raudne tee.<br />Aeg raputas aardeid mu ette.<br />Sinu ees oli raudne tee.<br />Raudsillal viskasin vette<br />ma punakorallidest kee.<br />Kõik mu aegade aarded on hallid.<br />Jumet<br />pole ka jumalatõel.<br />Veepõhjast vaid punakorallid<br />vahel viravad Emajõel.<br /><br />Teinekord kirjutan pikemalt.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-4300173104157011899?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-89636096719781698732009-07-07T14:40:00.000-07:002009-07-07T15:03:51.920-07:00Tere,<br /><br />tahan paari s6naga kirja panna Linda loo (kellest oli p6gusalt juttu eelmises blogis, jah).<br /><br />Linda p6genes 44 aasta sügisel. Venelased olid peale tungimas ning Linda mehe vend aitas naise k6igepealt Tartust välja Viljandisse, kust Linda edasi Tallinnasse läks. Sealt edasi läksid nad ühe s6brannaga Haapsallu, kus said sanatooriumis (Laidoneri nimeline?) tööd - st sellest oli kohandatud haigla ja kuna s6da oli täies hoos, siis oli seitse korrust täis haavatuid.<br /><br />Tüdrukud said seal töötada vist vaid m6ne päeva, kui oli selge, et hakatakse p6genema. Haigla personal pidi minema koos haavatutega. Lindal oli vaja tuua Tallinnast veel üks kohver ja nii lahkus ta üheks päevaks haiglast. Kuid rong, millega ta pealinna s6itis, keeras juba enne jaama j6udmist otsa ümber ja s6itis Haapsallu tagasi. Tagasi j6udes olid haavatud evakueeritud - "Moerole", nagu ütles Linda, ning laev oli juba välja s6itnud. Laev oli üks neist, mis sai venelaste täistabamuse. (Interneti andmetel hukkus 2700 inimest...) Linda jäi üksinda maha....<br /><br />Üks saksa s6dur oli tsikliga tulnud ja ta peale v6tnud ning l6puks Kuressaare sadamasse viinud. Sealt s6itis naine laevaga Danzigisse Saksamaale (mis on teadagi praegu Gdanski nimeline poola linn) ja sealt edasi rongiga lääne poole. K6ikides jaamades oli rong vaid väga lühidalt peatunud ning iga kord toodi rongi peale saksa naiste poolt valmistatud v6ileibu!!! (Seda fakti on Linda nii mitu korda maininud, et sellest saab järeldada vaid üht - see pidi olema midagi vägagi erilist. Oleks ka meie ajal tegelikult... aga s6ja tingimusis veel eriti.)<br /><br />Jaam, kuhu rong l6puks peatuma jäi, oli Frankfurt am Main. Siin linnas algas Linda välis-eestlase elu. Seitse aastat olid nad mehega Saksamaal, kust rändasid edasi välja Ameerikasse. Miks? küsisin. Esiteks oli neil ikkagi olnud hirm venelaste ees, et äkki j6uavad nad siiamaani välja. Aga teiseks oli neid seal ootamas juba nii töökoht, kui ka maja, mis olla valmis ehitatud. Vot niimoodi oli see olnud aastal 1951.<br /><br />Loomulikult rääkis proua Linda veel igasugu huvitavaid detaile siit ja sealt. Millised uskumatud lood on ikka inimestel, kes p6genesid kas üle sügisese mere v6i viidi loomavagunites Siberi poole. Neid ei j6ua iialgi küllalt kirja panna!<br /><br />Homme kohtun ma 90aastase daamiga veelkord ning ülehomme lendab ta tagasi koju. Ma loodan vaid, et tal jäävad Frankfurdist vaid head mälestused!<br /><br />Teie K.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-8963609671978169873?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-19585800316280659682009-07-05T23:41:00.000-07:002009-07-06T00:03:04.305-07:00Täna oli selline päev, mille kohta eestlane ütleks - ei ole midagi halba ütelda. Seega perfektne päev! Mida see tähendab?<br /><br />Hommik algas teenistusega Goldsteinis, aga mitte tavalisel ajal 9.30, vaid kell 11 - nii et esiteks sain end välja magada ja teiseks, ega mul eriti palju seal teenistusel mängida ka ei tulnud, kuna puhkpildurid olid seal. Meil oli nimelt koguduse suvepidu - hirmus pidu ja pillerkaar. Teenistus oli jälle vapustavalt tore, sest kui on uhket muusikat, siis ongi lihtsalt ilus.<br /><br />Peole tuli ka üks minu tuttav vanadaam Miami Beachist - proua Linda, eestlane, kes tuli 65 aastat tagasi üle Frankfurdi läände. Nüüd külastas ta peale Münsteri ESTOt ka Frankfurti, kus ta ei ole kogu selle aja vahepeal üldse viibinud. Täitsa üksi tuli ta, 90aastane, et linn nö üle vaadata. Minuga v6ttis ta ühendust reedel, olla Kölnist mu numbri saanud.<br /><br />Kuna ma ise pidin peale teenistust tööle minema, siis jätsin vanadaami meie toreda uue pastori hooleks, kes olla tema eest ka kenasti hoolt kandnud. Proua Linda igatahes oli vägagi rahul!<br /><br />Kui mina tööle j6udsin, oli "Raudmehe" triatlon täies hoos. See üritus toimub meil igal aastal ja vist on Euroopa tähtsusega üritus. Igatahes 180 km läbijaid oli murdu, pooled neist paraku langesid kas kuuma ilma v6i muude vigastuste t6ttu - ja loomulikult ka meile. Arstidel käed tööd täis.<br /><br />Kui päev oli juba teise poolde kaldunud ja raudmehed üksiti traumapunktist koju lastud, tuli valvelaua juurde üks tore noor arst, pärslane. Ta on meil kolleegiga absoluutne lemmikdoktor, sest lisaks sellele, et ta on noor ja ilus, on ta kommentaaride järgi ka väga hea arst - hea käega nö. Minu juurest pidi ta uue telefoni saama, aga enne, kui ta ära läks, rääkisime veel eelmisest päevast. Eile tundus, nagu oleks kiirabis täiesti p6rgu lahti olnud - üks 6nnetus teise järel oli sisse tulnud. Meie pärslane otsis kiiresti kellegi telefoninumbrit, mida mul aga kindla peale ei olnud. Selle peale pani ta toru ära öeldes, et mul pole aega nüüd. Neil oli seal t6esti hullumaja! No igatahes, kui ta eile tuli, siis ta v6ttis selle jutuks ja kahetses, et ta nii järsk oli olnud. Ma olin s6natu, aus6na! Ütlesin talle, et loomulikult ei ole see mingi probleem - ma ju tean, mis teil seal eile toimus!!!! Igatahes sai ta nüüd tänu sellele veel minult kümme plusspunkti, oma super tähelepanelikkuse t6ttu.<br /><br />Kui viimanegi raudmees oli koju lastud, sai minugi vahetus ümber. Läksin kiiresti koju, sest tahtsin veel j6uda Goldsteini tulevärki vaatama - kogudusepidu pidi nimelt pauguga l6ppema. V6tsin ratta ja kihutasin läbi maheda suveöö äärelinna, rohu ja mulla l6hna sisse! Kui ma kohale j6udsin, l6hnas seal k6ik grillvorsti ja 6lle järele ning kui tulevärk oli l6ppenud, siis ka meeldivalt süte järele :) Ei, majad jäid k6ik terveks, aga tulevärk oli tore!!! Laulsin natuke rahvaga kaasa ja siis tulin kodupoole tagasi. M6nus, m6nus, m6nus oli see käik!<br /><br />Peale k6ike muud oli täna mu isa 79. sünniaastapäev. Vestlesime ka emaga natuke, ta rääkis, et naabrinaised külas ja et nad tähistavad Karli sünnipäeva. Tervitasin neid ja nemad tervitasid mindki.<br /><br />Kui koju j6udsin, taipasin - see oligi üks täiuslik päev.<br /><br />K.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-1958580031628065968?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-6072976742943954252009-07-03T13:46:00.000-07:002009-07-03T14:12:43.103-07:00Tere jälle!<br /><br />Suur soe suvi on l6puks ometi kätte j6udnud, nii et nüüd on t6esti soe ja saab rahulikult r6dul istuda ning kirjutada. Ilma et varbad külmetama hakkaks.<br /><br />Esteks siis ESTO. Eelmisel nädalal meil oli siin, no tegelikult küll Münsteris. Aga esimest korda Saksamaal. Rääkisin täna just ühe korraldaja, Maiega, ja v6tsime asja lühidalt kokku. Eks seal oli kindlasti asju, mida saaks kritiseerida ja mis ehk järgmisel korral paremini tehakse. Aga päris kindlasti oli seal tore ja osalejad läksid hea tundega minema. Nii minagi. Minul oli muidugi mitmeid p6hjuseid r66mus olla, aga sellest allpool. ESTOl olin ma esimest korda ja v6ib-olla sellepärast ka rohkem elevil ja r66mus, kes teab.<br /><br />P6hiliselt tegi mulle heameelt kaks asja: esiteks, et saime nt Frankfurdi eestlastega rohkem sinapeale ja vennastusime, kus saime. Ja teiseks oli ülivahva, et sinna tulid ka paar vana s6pra Eestist, mis tegi südame soojaks. Nii et oli olevik ja oli minevik üheskoos, mis tegi selle ürituse perfektseks, ning oli ka tulevik, millest allpool.<br /><br />Kolmandaks oligi nii, et sooritasin Välis-Eesti kiriku peapiiskopi ja m6ningate praostide kontsiiliumi ees pro ministerio eksami ning nende otsuse kohaselt ordineeritakse mind talvel 6petajaks. Seda palli on juba oma aasta aega siin edasi tagasi veeretatud ja oma osa on sellel ka kirikute ühinemisel muidugi. Aga nüüd tehti otsus ja mina olen sellega tegelikult väga rahul, sest see on verstapost ja mingi kindel asi. Kuidas edaspidi töö selles vallas kulgema hakkab - saab näha. Aga siis on k6ik eeldused antud ja ise pean seda kasutama.<br /><br />Tegelikult tahtsin panna üheks alapealkirjaks alguses hoopis "Suvereligioossus", aga l6iguke Viimsest reliikviast sobis konteksti siiski paremini. Suvereligioon tuli mul aga pähe siis, kui käisin Münsteris ringi ja tegin omale ajaloolist retke. Astusin sisse ühte ja teise kirikusse ja tunnetasin kuumal päeval m6nusat vaheldust, astudes külma kiviruumi. Aga suvel ei ole kivikülm ju ebameeldiv, pigem vastupidi - see toob korraga meelde mitmed unustatud kogemused nt Taize´st v6i mingitest teistest kohtadest. Suvised kontserdid tulevad meelde, nii Eestis kui mujal - pea saab korraga m6tteid täis. Lisaks sellele laseks külm kirik korraga nagu selgelt m6elda ja leida endas see, mida kirik t6eliselt tähendada v6ib ja saab. Minu kaasuse puhul olid mul loomulikult peas ka kerged kahtlused ja ebakindlus seoses tulevase ametiga, aga k6ik see kokku tundus lihtsalt ILUS. Ma märkasin korraga, et ma oleks nagu armunud, aga ma ei ole praegugi päris kindel, kas ühte teatud inimesse v6i hoopis situatsiooni, kuhu mind on visatud. V6ib-olla m6lemat korraga ja see tekitab erakordselt imeliku tunde k6hus.<br /><br />---<br /><br />Kui ma Frankfurti tagasi naasesin (ikka see imelik virvendus k6hus jah), siis tuli muidugi kohe kaela siinne argipäev. Haiglasse oli nimelt toodud jälle üks mustlane, aga seekord ei olnud tegemist mitte r66msa lapseootusega, vaid vastupidi - see mustlastüdruk oli vägistatud. Ja juhtum oli nii kole, et tüdruk langes koomasse. Selleks päevaks, kui mina tööle läksin, oli ta 6nneks siiski ärganud ja ta oli pisut juba üles putitatud, aga külastada teda ikkagi keegi ei tohtinud. Niisiis istus kogu pere (sest k6ik pidid ju kaasa kannatama!) loomulikult kohvikus, koridoris ja suitsetajate 6uel. Ja kogu aeg. Need nii vestlusvalmid mustlased ei olnud, aga täna tuli ikka üks kaaskannataja pisut vestlema. Temal olla juba südames valud, kuigi ei ole ju veel nii vana, nagu ta ise ütles. Aga küllap stressist - ta on juba nädal aega töötu.<br /><br />Vägistatud tütarlaps liikus täna juba ka ise koridoris ringi, nii et ehk on tema puhul k6ige hullem möödas.<br /><br />Ühel esimestest siinsetest väga kuumadest päevadest oli nii, et tekkisid mingid kummalised stressiolukorrad. "Kaa ruu" (ehk keine Ruhe), nagu mu üks kolleeg frankfurdi keeles ikka ütleb. Nii näiteks tulid kaks daami midagi maksma, samal ajal minu vasakul käel 6iendasid need mustlased midagi omavahel hirmus k6va häälega, telefon helises vahetpidamata ja mu paremal käel oksendas üks vanamees, kes oli just natuke aega tagasi pargis ära minestanud ja kelle keegi hea kodanik haiglasse toimetas. Siis tundus mullegi, et ma oleks nagu osake seriaalist "Kiirabihaigla". Tjah. Aga kogu aeg muidugi nii ei ole. Eriti nädalavahetusel, kus on nii vaikne, et tundub, nagu oleks 6hkki paigal...<br /><br />Vot selline lugu siis. Öö6hk mu r6dul on endiselt m6nus!<br /><br />Kuulmiseni jälle!<br /><br />Teie K.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-607297674294395425?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-57106438899711077922009-06-24T13:52:00.000-07:002009-06-24T14:33:33.367-07:00Tere jälle!<br /><br />Täna oleks tegelikult jälle mitu lugu kohe korraga rääkida, mist6ttu v6ib kogemuse p6hjal arvata, et tänane kirjutis jälle telegrammistiilis tuleb. See on tingitud lihtsast t6siasjast, et tahaks ju k6ike korraga välja elada, aga loogiliselt ei saa ju, ja siis tulebki k6ik nagu Niagarast, ainult et hästi lühidalt. Aga ma katsun end vaos hoida ja asju nii kirja panna, nagu nad mul peas valminud on.<br /><br />Et siis k6igepealt sellest mustlasest. Kui ma pühapäeval tööle läksin, jalutas koridoris üks väga-väga rase tüdruk ning peale tema veel viis kuni kümme sugulast. Nägude järgi v6is arvata, et mustlased. Eriti tüdruku ema nägi selline välja - dressides ja pikad mustad salkus juuksed. Aga muidu igati korralikud inimesed tundusid. Ja mustlaste kohta natuke ka liiga vaiksed. No v6ib-olla olid nad lihtsalt kuskilt Balkanimaalt külast pärit, ei tea. Igatahes nii nad seal k6ik jalutasid ja ootasid uut last. Alguses oli v6imatu aru saada, et kes on abikaasa, kes isa, kes onu jnejnejne, naisi oli seal seltskonnas ka omajagu. Igatahes üks kaasolevatest meestest tundus hoopis indiaanlane olevat. Nii välimuse järgi. Ja üleüldse - tegelikult ei pannud ma seda meest alguses üldse sünnitava tüdrukuga samasse seltskonda, arvasin nimelt, et ta on ka üks patsient. Nonii. Oli esimene päev ja 6htu lähenedes ootasime juba k6ik, et miskit nüüd siis ka sündima hakkab. tüdruk aga jalutas ikka sama targa näoga edasi tagasi ja ei midagi.<br /><br />Vahepeal läksin ma juba töölt koju ja istusin arvutisse ning kirjutasin s6branna Riinatädiga messengeris. Ahjaa! Vahepeal peab ju ajaloolise t6e huvides märkima, et ma olen nüüd nii v6rgus, mul on jälle telefon ja muidugi ka uus arvut. Oma kuu aega elasin ilma nende 6ndsuseks vajalike asjadeta ja oli ikka imelik küll. Aga asja juurde. Istusin jutukas ja jagasin Riinatädiga eelmise nädalal6pu muljeid sellest, kuidas minu tütar rockfestivalile s6itis. Lugu algas sellest, et Beks v6itis MTVist piletid festivalile. Kolmapäeval. Terve neljapäeva oli ta siis telefoni otsas ning otsis 1) autot, millega minna, 2) telki, kus magada ja 3) magamiskotti. Kui ta neljapäeva 6htul koju tuli umnes keskööl, siis olid tal k6ik asjad olemas. Välja arvatud piletid, mis pidid tulema reedel. Oletavasti postiga.<br />Becksi esimene auto s6itis välja reedel kell kümme. Mis tähendas muidugi seda, et piletid ei j6udnud selleks ajaks kohale. Tegelikult ei j6udnud ka kaasatulev s6branna 6igeks ajaks kohale, nii et korraks tundus juba, et kogu üritus lendab vastu taevast. Vahepeal s6itis auto minema ja meie selgitasime välja, et piletid tulevad kulleriga, mitte postiga. Mis tähendas, et ei tea mis kell. Vahepeal laekus aga s6branna ja tüdrukud läksid omale provianti ostma.<br />Mina istusin vahepeal kodus ja ootasin internetimeest. Olin eelmisel päeval saanud l6puks arvuti ja telefoni ning ootasin väga suure erutusega telekommunikaatorit. Kes ka t6epoolest ettenähtud ajavahemikus ilmus! Igatahes oli nii, et kui tüdrukud tagasi tulid, oli meil kodus ühendus maailmaga olemas. Ja siis teatasid tüdrukud, et neil on ka teine auto olemas, millega 6htupoole minna. Ainult et pileteid veel ei olnud.<br />Muidugi tulid mingil heal tunnil ka piletid ja siis oli r66mu muidugi laialt.<br />Kui piletid olid 6nnelikult kohale j6unud, sain ma veel töömehel sabast kinni ja me t6ime üles voodi, nii et nüüdsest sai Becks endale voodi, mida tal ei olnud olnud kogu siinoldud aja - poolteist aastat.<br />Ja siis nad s6itsidki minema. Selline oli lugu rockfestivalile minekust.<br /><br />Enne esmaspäevast tööpäeva käisime töömehega nö sündmuskohal, ehk siis vana korteri keldris ja vedasime ära ka madratsi Rebeksi voodi peale. Nüüd oli 6nn täielik!<br />Ja siis peale seda tööle minnes esimene pesakond, keda nägin, oli loomulikult sünnitava mustlase pere. Erilisi muutusi olukorras ei olnud, ainult et proua ema oli täiesti magamata ja tema silmaalused ei olnud mitte enam sinised, vaid mustad! Ilma suuremate sekeldusteta möödus seegi tööpäev ja ma läksin jälle koju. Ja järgmisel päeval uuesti tööle ja arvake, kes seal jalutas - mustlasneiu. Päeva kulgedes lasti ta koju, sest tal ei olnud korralikult isegi veel tuhud peale hakanud, nii et tal ei olnud haiglas midagi teha. Meeskond s6itis kogu kraamiga koju tagasi.<br />Mina ja lisaks minule ka mitmed eriti naissoost patsiendid olid juba väga kaasakistud kogu loost ja me ootasime juba täitsa huviga, et millal neiu ometi pooldub. Arutlesime seal ka, et neiu on väga noor ja ilmselt isegi mitte 18. Oli kuidas oli, sai jälle 6htu. <br /><br />Kuid oli ju ometi jaanipäev! Et siinkandis jaani ei peeta, siis polnud ka linnas midagi eriti lahti. Ikkagi imelik kuidagi... Taga-aju teab, et terve Eestimaa lakub ja laulab kuskil p6hus, aga meie siin ei saanud grillvorstigi. (Nojah, eks kui oleks orgunninud, siis oleks ju ehk ka siinsete eestlastega miskit korraldada saanud, aga see ei ole see!!!! Spontaanne p6hk on parem!!!) Läksin siis hoopis kuuma vanni ja tegin pärast (v6i oli see ikka enne?) loojuvast päikesest pilti.<br /><br />Järgmisel päeval läksin tööle ja ennäe - sünnitava mustlase mees oli jälle seal. Aga et tüdruk ise oli kuhugi kadunud, oletasin, et äkki nüüd saab maha. Proua ema oli väsinud paanilisest ootamisest ja kodus magamas käinud, nii et saatjaskond nägi nüüd natuke parem välja. Ja üleüldse oli nende seltskond natuke väiksemaks jäänud. Aga kui millalgi pärastl6unal laps oma pea välja pistis, siis oli pidu ja pillerkaar, nii et suitsetajate 6ues teised patsiendid juba nurisesid. Siis selgus jutu käigus ka indiaanlase moodi mehe staatus - ta olla tüdruku isa! Ja et tal neli tütart olla, kellest kahe sünnituse juures olla ka isa olnud! Maalermeister olla ta ning pidavat k6vasti tööd tegema. Nii ta ise mulle jutustas. Veel rääkis ta seda, et tütar Silvia olla 17 aastane ja suure armastuse pärast jätnud katki oma praktikakoha arsti abina. Tüdruku mees olla tulnud Horvaatiast ja et tal ei olla mitte midagi ega sentigi hinge taga. Niisugune lugu. Ja mees jutustas ka, et tal on igasugu s6pru - ühest on saanud arst ja ühest on saanud rahvusvahelise kaliibriga kurjategija. Elul on palju teid, ütles ta elutargalt. Jah, sellega saab vaid n6ustuda.<br /><br />Ja varsti nad läksidki ära koju, sest k6ik oli ju hästi läinud. Noor ema Silvia jalutas pärastpoole ka mööda ja oli vägagi elu ja tervise juures. Mustlane oli sündinud. Väga armas pidi olema - ja selles olen ma täiesti kindel.<br /><br />Läksin siis minagi 6htale.<br /><br />Nonii. Tänaseks jälle sulg nurka. Eks kui meil midagi jälle huvitavat toimub, siis ma kirjutan üles.<br /><br />Ahjaa - ülehomme s6idan ESTOle. Pärast seda on ka kindlasti midagi kirjutada. Kuulmiseni! K<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-5710643889971107792?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-14482969569589271592009-05-23T13:06:00.000-07:002009-05-23T13:25:00.991-07:00Tervitusi vanalinna väiketondilt, kes muudkui lendab ja lendab!!!<br /><br />Tegelikult on nii, et vahepealsel ajal olen ma tahtnud kirja panna juba kolm erinevat lugu, aga ikka ei ole niikaugele j6udnud.<br /><br />Katsun siis kiirelt need lood ühes pajas kokku v6tta :)<br /><br />Esiteks - on soe. Täna käisin tallis (see on ju maal jah, nii 20 km) ja nägin, et seal on rohi kasvanud nii pikaks, nagu meil jaanipäeval. Ja l6hnas täpselt samamoodi ka!!! No te v6ite ju ise siis ette kujutada, mida ma seda heina vaadates ja katsudes m6tlesin... ei, mitte seda, et tahaks ilmtingimata olla Eestis jaanitulel, vaid hoopis seda, et see on ilus niimoodi :)<br /><br />Teiseks - ma lendlesin välja sellest korterist, kus olen elanud viimased poolteist aastat ja mida ma seni oma koduks pidasin. Korteriperemees, kes oli kuni eelmise nädalani veel minu elukaaslane, hakkas imelikuks ja siis pidasingi ma paremaks asjad kiiresti kokku pakkida ja välja kolida. Kui poleks olnud ühte ingellikku töökaaslast, kes mulle üleminekuajaks ulualust pakkus, siis elaksin ma hetkel ilmselt raudteejaamas. Jah, aga alates homsest elan ma juba uues korteris, vaatega Mainile ja Skyline´ile. Jeeee!<br /><br />Kolmandaks - ma töötan nüüd nagu loom. Täiskohaga haigla informatsioonis ja lisaks sellele ju pühapäeviti oreldan, nagu ennegi, ja peale selle hooldan veel hommikuti ühte vana apteekrihärrat. Teisiti praegu ei saa. Ahh, muide, täna hommikul see härra nö "tegi mu päeva" - ta teatas kohvi juues, et "mul on tunne, et te olete hea inimene". Hii, ilus eks?<br /><br />Neljandaks - giidikursuse inglise keele eksamilt ei lastud mind jälle läbi. (Jeerum, ma ju seda polegi kirjutanud, et ma ju sooritasin märtsikuus Frankfurdi giidieksami!!! Aga praegu olen kvalifitseeritud ainult eesti keeles, haaa. Saksa keel ei tule ka k6ne alla, sest ma pole kohalik...) Neetud! Nad ikka ise ka ei tea, mis nad tahavad - kui ma ühe inglannaga enne eksamit harjutasin, siis teatas ta mulle, et väga viis! Ja ma olin muidugi üsna kindel endas, kuid kurjameelsuse vastu íkka ei saa - kui keegi ei taha mind läbi lasta, siis ka läbi ei saa. No ma nii kaua katsetan, kui läbi saan. Nagu Robin Hood!<br /><br />Ok, täna aitab. Sorry, et tänane lugu selline telegrammistiilis tuli, plaanis oli kunagi midagi hoopis romantilisemat ja 6hulisemat, aga näed, iga päev on erinev ja täna on siis lühiduste päev.<br /><br />Ikka teie K.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-1448296956958927159?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-69578882727147302702009-04-04T02:35:00.000-07:002009-04-04T02:49:46.748-07:00Täna hommikul helistas mu ema ja teatas, et jää läheb. (Ta elab Pärnu j6e ääres, vaid m6ni meeter j6e äärest.) Jääminek on midagi sellist, mida me lastena hirmsasti ootasime. Isegi ei tea miks - vist ootasime iga kord mingisuguseid muutusi v6i mingeid erilisi elamusi, kes teab. Ja ilmselt ongi jääminek ka füüsilises tähenduses mingiks muutuseks - kevad tuleb ja sellega koos uus lootus, mitte ainult ülekantud tähenduses. Ohoo, jajah!<br /><br />Aga kirjutama pani mind see, et samal ajal on jääminek minu jaoks nagu mingiks virvenduseks kadunud maailmast. Meil siin Bankfurdis ju jää ei lähe, sest on kogu aeg natuke soe, siin oleks nagu kogu aeg kevad. (Välja arvatud ehk vaid sügisel...). Nii et s6na jääminek t6i korraga silme ette midagi ürgset, kauget, midagi lapsep6lvest ja midagi jahedat. (Muide, eile oli meil päeval üle 20 kraadi sooja :)<br /><br />Teisest küljest on siin ka minul jääminek selles m6ttes, et olen üle saamas oma outlandos seisundist - hakkan esmaspäevast nimelt tööle. Seda hetke olen oodanud nüüdseks poolteist aastat. Poolteist väga nappi aastat, if you know what I mean!<br /><br />Eile 6htul lubasin värskema tuleviku nimel isegi ühe 6lle ja lisaks sellele ka kontserdi. V6i noh, kontserdiks on seda vist palju nimetada, aga ülisürr üritus oli ikkagi. Aset leidis see ühes Frankfurdi linnaosas nimeks Höchst ja koht oli paatmaja. Ja no, bänd oli muidugi päris - umbes nagu Kreisiraadio ja Rammsteini segu. Väga haige asi, aga seega tegelikult väga tervistav asi. Sest siinkandis ongi k6ik muidu liiga korralik ja organiseeritud ja reeglitekohane ja mis k6ik veel. Eilne üritus ja koht ja mis k6ik veel oli täiesti vastupidine ja see oli tore. Nii et ehk ei ole ka siinkandis veel k6ik mitte kadunud. Et jää läheb ka siin :)<br /><br />Olge vaprad ja ilusat kevadet teile,<br /><br />soovib teie K.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-6957888272714730270?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-11766305397864400702009-02-14T11:05:00.000-08:002009-02-14T11:30:02.174-08:00Tere jälle üle pika-pika aja! Ma olen tahtnud juba ammmmuuuuu kirjutada, aga noh, nagu selle asjaga ikka on, ei saa vahel peale hakata. Aga täna kogusin jälle elamusi, mis panevad kohe kirjutama.<br /><br />No ühes6naga - täna näidati telekast ühte tädi, kes peab loomade firmariiete poodi. See on juba omaette väärtus, aga peale selle on sellel tädil veel üks tore hobi - ta peab nimelt kodus kana, kes on talle lemmiklooma eest. Nüüd jäi kana haigeks, sest tal on juba sünnist saadik immuunsuspuudulikkus ja tädi jooksis pisarsilmil kohe loomaarsti juurde. Arstionu andis rohtu ja oligi k6ik jälle korras. Tjah, ma lihtsalt m6tlesin selle k6ige juures, et kui meie esiemad midagi sellist näeksid, siis nad vist naeraksid nii et tilgad püksis - nende jaoks olid kanad ju midagi tarbeesemete taolist. Nojah, kui ma meie hobusepidamisele m6tlen, siis ega see ka oluliselt parem pole - kui kunagi s6ideti hobustega laadale, siis nüüd laetakse hobused enne auto peale ja siis s6idetakse... Ah, mida k6ike ei tehta oma armsate ja lemmikute nimel!!! (Muide, just praegu on saate l6pp, ja nimetatud hellik-kana sööb suures plaanis jäätist marjadega!!!!!!)<br /><br />Teema, millest tahtsin juba ammu kirjutada, oli teema sakslaste käitumine. Kui keegi sakslane seda juhtub lugema, siis andku mulle andeks, aga eks igaüks näeb asju lihtsalt omamoodi, eks ju.<br />Mingi aeg tagasi tegin kindlaks, et üks huvitav joon, mis minuarvates k6ikidel sakslastel küljes, on nimelt see, et neile meeldib, kui asju vähemalt kolm korda üle räägitakse. Ja tuleb tunnistada - kui vähem räägid, siis nagu polekski rääkinud! No kui seda joont tunda, siis on sellega kerge elada, siis v6tadki ette ja räägid rahulikult asjast veel ja veel ja veel. Nii igaks juhuks. Ja neil ei ole ka midagi selle vastu, kui sa päev hiljem helistad ja ütled, et no ma lihtsalt tahtsin veelkord üle rääkida selle, et... Selline joon siis.<br /><br />Ja veel teinegi joon, mis on silmatorkav: nimelt on sakslastele paljud asjad hirmus ohtlikud. Ei no m6nede asjade puhul on ettevaatus muidugi hea, selge see! Aga üsna mitu korda olen kogenud, kui liiiiiiga ettevaatlikud on siinsed lapsevanemad ja kui palju nad sellega hoopis oma lastele liiga teevad. Väkk, aus6na. Isegi tänaval v6ib vahest lihtsalt kuulda, kuida inimesed omavahel räägivad, et m6tle, see k6ik (mis iganes siis) v6ib ju nii ohtlik olla, m6tle, kui midagi juhtub! Ohh, vahel lihtsalt ei j6ua enam, kui m6istate!!!<br /><br />Praegu k6ik! Kuni järgmiste südamepuistamisteni! Teie K.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-1176630539786440070?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-6513387651207404502008-11-06T00:14:00.000-08:002008-11-06T00:33:33.386-08:00Tere.<br /><br />Möödunud pühapäeval juhtus selline lugu, mis siin, Frankfurdis, muidugi igal nurgal juhtuda v6ib. Olin mina teel oma igapühapäevasele missioonile oreli taga ning ootasin trammi. Sellel pühapäeval tehti rööparemonti, nii et trammid s6itsid pisut teistmoodi, kui tavaliselt. See oli ka p6hjuseks, miks minuga sellel varahommikul üks murelik türgi mees k6netas - ta ei saanud kuidagi aru, kuidas trammid s6idavad. Seletasin siis talle, kuidas ta kesklinna j6uab. Kui tehnilised asjad olid selgeks räägitud, siis uuris mees edasi, et mida ma ikka nii vara hommikul üldse teen. Et kas ma tulen ehk diskolt? Mina selle peale muidugi rääkisin talle, et lähen tööle. Aga kus sa töötad? Kirikus. Selle peale oli pikk maad vaikust, mees m6tles järele. Aga mina olen moslem, ütles ta siis. Ma ütlesin, et ma tean. Siis uuris ta edasi, et kas ma iga päev töötan v6i ainult pühapäeviti. Ütlesin, et p6hiliselt pühapäeval, aga m6nikord ka teistel päevadel. Selle peale oli jälle pikk vaikus ja siis ütles mees, et tema käib ainult kord aastas moshees. Aga et tema vend käib kogu aeg, lisas ta r66msalt. Natukese aja pärast rääkis mees, et ta on isegi üks kord kirikus käinud. Ohoo, m6tlesin ma. Ma käisin seal remonti tegemas, valgustas ta siis mind. No näed siis!<br />Siis tuli igatahes tramm ja me astusime sisse ning vajusime trammi eri otstesse hommikuletargiasse. Kui minu peatus tuli, siis läksin maha ja jalutasin tema istekohast mööda. Türgi mees lehvitas mulle r66msalt ja mina lehvitasin talle täpselt sama r66msalt vastu. Naeratus jääb, nagu ütles Ristikivi. :)<br /><br />Möödunud laupäevast ei ole ma ka vist veel k6nelenud: siis mängisin laulatusel ja teate, see oli k6ige kihvtim laulatus, mida ma seni üldse näinud olen. Nimelt oli pruutpaar kutsunud laulma mingi neegrite trio (vist Hamburgist) ja nad tegid muusikat nii, nagu ma seni ainult telekast näinud olen - kaks tädi ja üks onu laulsid nii k6vasti, et aknaklaasid värisesid, ja muide, ma ei valeta! Nad tegid oma laule ka sellistel kohtadel ja nii parajal hulgal, et tagajärjeks oli ilus, ümmargune ja läbip6imitud tseremoonia. Ja härra pastor pidas toreda k6ne ka, nii et väga armas oli. Ma ütlesin pärast mustadele lauljatele, et oleks veel selliseid laulatusi! Nad olid väga 6nnelikud selle peale.<br /><br />Muusikaelu on siin üldse väga värviline, igaüks v6ib leida täpselt oma nahavärvile, natuurile, keelele ja religioonile vastava nishi. Tähtis on vaid teada, mida otsid.<br /><br />Tänaseks k6ik! Värvilisi kogemusi teilegi!<br /><br />KN<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-651338765120740450?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-15940994373787139012008-11-01T14:53:00.000-07:002008-11-01T16:04:33.965-07:00Tere,<br />täna käisin üritusel, mis oli niiii jabur, kui veel ette kujutada oskab ja ometi oli sealt ära tulles siuke natuke imelikult m6nus tunne k6hus.<br /><br />Hakkan natuke tagantpoolt peale: asusin ühe siinse vana s6bra 6hutusel laulma serbia koori. See on mitmes m6ttes täiesti uskumatu üritus, sest esiteks on nad balkanlased ja mina, noh, p6hjamaalane. Teiseks on nad läbinisti ortodoksid ja mina, teadagi, protestant. Kolmandaks - see koor laulab m6nuga natuke mööda ja dirigentki ei viitsi päris 6igesti alati ette laulda, rääkimata siis toonipuhtusest. Ja ikkagi hakkas mulle kohe esimesest proovist peale meeldima. Juurdlen siiani, et miks siis - täpselt ei tea, aga ühelt poolt on see muusika ikka jube kihvt, hoopis teised rütmid ja harmooniad, kui minu senine lääne muusika kogemus on.<br /><br />Täna oli aga hullem pidu serblaste kogukonnas - nimelt oli kiriku sünnipäev, tegelikult küll pühaku aastapäev, neil oli eile luukapäev (meil 18.okt). Nii et hirmus pidu ja pillerkaar ja mis k6ige parem - laud oli absoluutselt lookas, nagu meil rikka talupoja pulmas.<br /><br />Kogu aeg räägiti kooriproovis (kahel olin ma enne käinud tähendab), et tuleb kontsert. No see kontsert oli pigem midagi sellist, mida ma mäletan p6hikooli ajal Sindi klubist - pikki tunde kestev programm, kus laulavad naiskoorid ja meesansamblid ja siis tantsivad rahvatantsijad jnejnejne ja pärast antakse apelsini. Aga paar asja oli ikka teistmoodi ka.<br /><br />K6igepealt, meil Sindis küll ei istunud piiskop esimeses kuulajatereas. No see tähendab, tollal oli see niikuinii välistatud, aga ma tahan tegelikult hoopis seda öelda, et see serbia seltskond on väga usklik rahvas ja pealegi kokkuhoidev ning oma traditsioone hoidev. Nagu paljud välismaalaste grupid eksiilis.<br /><br />M6nel on siin probleeme serblastega. Tjah, kui m6elda sellele, et Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust, siis ehk küll. Aga täna nägin ma hoopis asja teist poolt. Hästi palju lauldi igasugu rahvalaule, uusi ja vanu ja enamik jube ilusad. Kui kolm tüdrukut mingit hästi ilusat laulu laulsid, millest mina m6istsin vaid "Kosovo, Kosovooo", siis k6ik naised nutsid saalid ja m6ned mehed ka. Kosovo lahinguga kaotasid serblased 15. sajandil oma iseseisvuse, mille nad tükkhaaval m6ned sajandid hiljem tagasi v6tsid. Kosovo oli nagu nende tükk kah, aga näe - iseseisvusid nemadki. Aga et ta juba varem oli autonoomne, ju siis oli ka p6hjust. Detaile teavad ehk poliitiliselt haritumad.<br /><br />Igatahes kultuuriline tegevus on neil mitmekülgne, programmi alustas mingi imelapse moodi poisijupp, kes ägedalt klaverit mängis ja seda imet taheti kohe lähedalt vaadata, pildistati nii mis kole. Ja nii üha edasi. Meie koor laulis oma viis lugu ära, aga mitte järjest, vaid ikka kenasti teiste asjade vahele pikituna, mis tähendas seda, et enamuse aja kehastasime me eesriiet, mille taustal siis lapsed ja teised esinesid.<br /><br />Eriti kuum hetk oli aga siis, kui lavale asus kohalik serbia ooperitäht (st ta vist päris ooperis ei ole, aga laulab profilt). Mees esitas mingit itaalia ooperiaariat ja kui ta oli j6udnud umbes peaaegu l6ppu ja t6mbas korra hinge, et päris l6pp ära laulda, siis hakkas rahvas juba plaksutama. Hull lugu, aga hirmsasti ajas naerma. No 6nneks ta sai ikka oma suure passaaziga ka ikka kenasti ühele poole ja siis sai rahvast end tühjaks plaksutada muidugi - oli ilus küll.<br /><br />Siseinformaator jutustas mulle, et serbia piiskopid olla k6ik salateenistuse agendid ja et ei Frankfurdi ega Berliini piiskopid polegi üldse teoloogid, vaid parteilased. See on muidugi hirmus lugu ja kurb, kui see t6si on - nendest armsatest inimestest on kahju, kes suudlevad preestri kätt ja kummardavad maani. Jääb vaid loota, et nende usk ei jäta neid maha.<br /><br />Üks kooriliige on s6jap6genik Bosniast. Ortodoks, aga ta ei tahtnud moslemite vastu v6idelda - selle eest p6genes ta vabale maale. Ta tahtis saada arstiks, aga nüüd on Saksamaal haiglas p6etaja. Kuid siin ei pea ta v6itlema. Ma arvan, et kui ma nende kooriliikmetega veel vestlen, siis kuulen igasugu lugusid. Ilmselt üks raskem kui teine. Üks noormees on näiteks hoopis Bulgaariast, aga tema lugu ma veel ei tea. Ja üks kooriliige on hoopis reformeeritu Hollandist. Vot nisuke kamp on koos.<br /><br />Aga tagasi peo ja pillerkaare juurde. Kui piiskop (kes siis väidetavalt on tegelikult vaid spioon) oli suure leiva 6nnistanud, siis asusid k6ik rahvad pidusöögi laua äärde ja no oli hea küll - k6ik serbia emade hoolsate käte valmistet.<br /><br />Mul k6ht siiamaani natuke valutab, sest s6in natuke liiga palju ülihead kirsikooki. Ja pea on muljeid nii täis, et isegi magama ei taha praegu minna. Aga no ju ma varsti ikka lähen.<br />Ilusaid unenägusid teilegi!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-1594099437378713901?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-19813433329420774152008-10-13T01:12:00.000-07:002008-10-13T01:16:41.466-07:00Hei,<br />tänane s6num on lihtne ja lühike - me oleme nüüd tervelt ühe aasta siin Frankfurdis elanud. Ja oleme veel elus! :) Kui nüüd ühel päeval väheke päikeselisem ilm on, siis ma teen m6ned värsked pildid ka.<br /><br />Pidage teiegi vastu ja olge r66msad!<br /><br />Kitty<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-1981343332942077415?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-266662405377223922008-09-22T00:51:00.000-07:002008-09-22T01:05:22.138-07:00Hei,<br />nüüd siis sai jälle suutäie laulda. Olime m6ned päevad Euroopa Kooriakadeemiaga Luxemburgis proovimas ja siis tuli ka kaks kontserti seal, mis m6lemad välja müüdud. Need, kes kaasa laulsid, teavad, et seda oli ilus vaadata. Luxemburgi oli ka ilus vaadata. Ja selles pisikeses kohas, kus me elasime, Floezis, oli ka täitsa ilus ju - hästi suured kaubakeskused olid.<br /><br />Münchenis seevastu oli aga oluliselt huvitavam - lisaks meie j6ugule, kellega pidime PrinzRegentTeatris kontserti andma, oli linnas nö p6rgu lahti. 175. korda algas Oktoberfest, mis pidavat olema maailma suurim rahvapidu. Eelmisel aastal voolanud seal 6,9 miljonit liitrit 6lut, see on vist samapalju, kui Läänemeres vett, no täpselt ei tea muidugi. Selle Olletoobri puhul müüdi Münchenis sobivaid rahvariideid, millel keelemurdev nimi - Dirndl. Ja seda mitte et natuke, vaid tervete hunnikutega. M6tlesin, et olen siin Saksamaal juba üht-teist näinud, aga midagi sellist küll mitte kunagi!<br /><br />Lisaks sellele toimus Münchenis 6htul jalgpallikohtumine: Bayer Saksamaa vastu (tegelt küll vs Bremen) ja m6elda, tänaval liikus Oliver Kahn isiklikult, Jürimäe Riina nägi oma silmadega. (Ma küll ei tea, kus minu silmad siis olid...).<br /><br />Seekordne Kooriakadeemia l6ppes mul pühapäeva hommikul, kui j6udsin koju kell 5.18, otse Münchenist. Jube. No aga tänaseks olen juba natuke kosunud. Järgmiseks Kooriakadeemia projektiks ehk ikka puhkan välja.<br /><br />Tänaseks hääd aega!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-26666240537722392?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-49168551024530889432008-08-26T04:20:00.000-07:002008-08-26T04:33:19.386-07:00Vabandage palun, et ma ei ole jälle kaua aega blogistanud. Aga selle eest olen hoolega vaadanud, kuidas vesi merre voolab.<br /><br />Millest siis täna selline pealkiri. Kindlasti teate metafoori konnast, kes keevasse vette visates sealt kohe jälle välja hüppab. Kui aga konna aeglasel tulel keeta, siis harjub ta kuumusega ja tulemuseks on muidugi keedetud konn. Panin täna sellise pealkirja, sest tunnen end ise sellise loomana. Kuid sellisena, kes on äkki aru saanud, kus ta viibib.<br /><br />Olen nüüd juba üks, kaks... üheteistkümnendat kuud Saksamaal ja tasapisi harjunud siinse hiiiiiiiiiiglama aeglusega. Täna l6i see aga mulle eriti puuga pähe, kui käisin järjekordselt, vist oma tuhandendamat korda tööametis. Lugu on selline, et kuna olen eesti kodakondne, siis tohin siin töötada ju ainult konkreetse tööloa alusel, ehk siis igaks tööks peab olema oma luba. Kuskil juunikuus käisin töövestlusel, mis läks väga libedalt ja seejärel hakkasime taotlema mulle vastavat tööluba. Esimesel korral lükati tagasi, sest sellele töökohale sobivaid on siin palju. Siis panin aga asja uuesti käima ning sellest on nüüd möödas juba üle kuu aja. Ja vahepeal ei mingisugust infi. Ja ega siis helistades ju ka kedagi kohe kätte ei saa, parem ikka ise läbi minna ja uurida, siis saab mingisugusegi vastuse.<br /><br />Täna sain siis teada, et tööamet nö katsub läbi neid, kes sellele tööle sobiksid. Mis tähendab seda, et see k6ik v6tab veel ilmatuma pika aja, kes teab, kui kaua. Tööametist ära tulles oli mul t6epoolest vangi tunne - keegi kuskil otsustab, kas ma jään ellu v6i mitte. Pealegi - otsustamise ajal (kestku see kui kaua tahes) ei ole ka erilist m6tet mingit muud tööd ametlikult otsida, asja uurimine ju veel kestab. Keegi kuskil otsustab, ja sina ei saa mitte midagi teha. Ei jää mitte midagi muud üle, kui OODATA. Nagu Bullerby lapsed uut aastat. Ainult selle vahega, et nemad teadsid, millal uus aasta tuleb, mina aga ei tea öödegamütsi, millal minu tööluba saabuda v6ib.<br /><br />Keedetud konn istub omaenda seatud l6ksus. Krooks.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-4916855102453088943?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-16855204627256400472008-06-24T12:28:00.000-07:002008-06-24T12:45:53.469-07:00No nüüd siis on kindlasti Eestis rohi rinnuni kasvanud ja kastehein kôigub äraolevalt.<br /><br />Meil siin Saksa väikelinnas on aga hoopis hoopis teine rütm - Jaanist ei tea keegi ööd ega mütsi.<br /><br />Tahtsin siiski natukenegi Jaani pidada ja nii me siis sôime kodus liha ja läksime siis ühte teise Saksa väikelinna, Mainzi nimelt, ilutulestikku kaema. Mainz on nimelt ainuke koht siinkandis, kus Jaani peetakse ja seda isegi kolm päeva järjest. Omavahel öeldes ei pea nad vist päris mitte samal pôhjusel nagu vanad eestlased, vaid hoopis sellepärast, et nende linna kallis Johannes Gutenberg (kes on unustanud: trükikunsti rajaja) pidas siis nimepäeva. Tulevärk oli neil igatahes vahva ja ôhtu oli imeilus soe ja sume, nii et nagu päris.<br /><br />Üle-eelmisel aastal juhtus minuga Jaani ajal selline lugu. Olin siis Lübecki mail ja üks mu ôpingukaaslane kutsus mind enda poole. Ta elas Mecklenburgis Wabernis, ehk siis endises DDRis (mille tôttu meil môningaid ühiseid traditsioone ju). Sel päeval oli seal orelijalutuskäik linnas, st et igas kirikus mängiti väike kontsert ja kuulajad jalutasid lihtsalt mööda linna kirikust kirikusse. Lôppes see ôhtu igatahes täitsa elusa lôkkega ühes kirikuaias ja seal pakuti isegi midagi süüa ja kindlasti ka veini. Uskumatult vahva elamus. Aga kôige tipuks kohtusin seal kahe organistiga, kes, kujutage ette, olid väga head tuttavad ühe minu väga hea tuttavaga (Eestist!)! Nii et maailma on pisipisi. (Veel imelikum asi oli aga siis, kui ma ühele teisele tuttavale Berliinis sellest Wabernis käigust jutustasin ja ütlesin, et näe, kuskil pärapôrgus saad sa mingite tuttavate tuttavatega kokkku. Sellepeale teatas see minu tuttav, et ta on Wabernist pärit. Siis mu suu lukkus! :)<br /><br />Aga viis aastat tagasi käisin ma Jaani ajal hoopis Shveitsis, ühe tuttava pulmas. See oli selline kreeka pulm (mees oli kreeklane nimelt), kus pere vanemad mehed hakkasid teatud promilli saabudes tantsima. Uskumatult vägev oli see muidugi vaadata! Kui pimedaks läks ja pisikesed lôkked süüdati (seda küll mitte Jaani auks, aga lihtsalt toreduseks ja valguseks), siis toodi trummid välja ja hakati aga taguma. Meie seltskonnas oli ühel kogemata ka didgeridoo kaasas, nii et pillid hüüdsid ja trummid mürtsusid. Üsna mahlakas pidu oli kokku! Nojah, selle öö veetsime igatahes mingis kohaliku küla pommivarjendis (päriselt!), sest seal oli lihtsalt hästi palju vabu raudvoodinarisid. Ja seal sees oli KOHUTAVALT pime, mul ei ole mitte kunagi nii pime olnud! Varjend ju... Vot selline jaan oli siis tookord.<br /><br />Aga üks armsamaid Jaane oli, ma usun vist, et kolm aastat tagasi. Siis sai meie perekonnakene kokku mamma juures Viiral ja kui oli söödud ja joodud, siis lihtsalt lauldi. Palju ja ilusasti. Tore oli!<br /><br />Head jaaninädala jätku teile!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-1685520462725640047?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-26589907264170404332008-05-31T12:10:00.001-07:002008-05-31T12:19:29.215-07:00Tere,<br /><br />täna ma jutustan sellise loo, elas kord... teate isegi. No tegelikult ei tahtnud ma mitte mutionust rääkida, vaid hoopis sellest, et mul oli vôimalus veeta üks nädal välis-eesti seenioride laagris. Oli see vast lahe üritus!<br /><br />Üksikasjadesse laskumata pean ütlema, et sellist kampa ei ole ma veel kohanud. Esiteks oli tegemist lihtsalt toredate inimestega. Kui Eestis on paljud seeniorid kuidagi abitud, Saksamaal jälle kuidagi lapsikud, siis need olid tasakaalukad, kenad, lôbusad ja tegusad. Eriti seda viimast. Kôik asjad tehti kaasa ja lisaks - sellepärast mind kirjutama sundiski -pakkusid kilode kaupa üllatusi. Nimelt toimus meil viimasel ôhtul "lôbus koosviibimine", kus pea kôik esitasid midagi, nii et kokku sai kahetunnise etteaste. Ette kanti muidugi muusikat, aga ka näidendeid ja muud.<br />Peale nö ametlikku osa läks pidu lahti ja viimased (ausalt, ma ei valeta nüüd) läksid magama kell pool kaheksa hommikul. Et siis pool üheksa muidugi üles tôusta.<br /><br />Loo pealkirjastasin ma niimoodi sellepärast, et eks nendest tegijatest lôviosa olid ju naised. Mehi oli ka seltskonnas, aga nemad etlesid vähem. Ja ma tahtsin selle kôigega lihtsalt öelda seda, et jutud Eesti naise toimekusest vastavad tôesti tôele, nii et - nad elagu!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-2658990726417040433?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-52740558429748222502008-05-24T11:06:00.001-07:002008-05-24T11:32:15.931-07:00Jah, mida inimene kôike ei kannata, et vaid jôuaks kuidagi tähtedele lähemale...<br /><br />Selline lugu oli siis: môned päevad tagasi tegin end siin Bankfurdis linnaraamatukogu lugejaks, väikest viisi selle tagamôttega ka, et kui kuskilt teisest raamatukogust midagi laenata vaja (linnaraamatukogus ju ilmselt kôike mind huvitavat ei ole), siis saaks kuhugi saata. Kohe esimesel päeval proovisin siis raamatukogudevahelise netisüsteemi järgi ja leidsingi kôik mind huvitavad teosed. Panin aga kirja, saatsin aga teele. (Lootes, et ehk need nö nôuded jôuavad ôigesse kohta välja).<br /><br />Kui ma natuke nôu küsisin ühe raamatukogutädi käest (kes muide ei teadnud saksa ôigekirjast pooli asjugi!!! [raamatukogus, jah]), siis tema teatas mulle küll, et oi, ega neid raamatuid küll välja ei laenutata. Siis mul tekkis kaks kahtlust - esiteks ei pruugi olla kôik nôu, mis saan, adekvaatne ja teine oli pigem murelik môte, et mis siis, kui ma ei saagi tôesti neid raamatuid.<br /><br />Igatahes leidsin oma nimekirjast, et kôik raamatud on olemas Mainzi ülikooli raamatukogus ja siis ma kohe rôômsalt helistasin sinna. Seal keegi ilusahäälne meesterahvas ütles, et tulge aga kohale, vaatame, küll me midagi ikka välja môtleme. Ma siis ütlesin, et ma laupäeval tulen.<br /><br />Môeldud - tehtud. Laupäev tuli kätte ja mina seadsin end Mainzi poole teele (sinna oma 40 km), nii keskpäeva kandis. Raamatukogu pidi olema isegi 22-ni lahti, mis on Saksamaal enam kui uskumatu. Jôudsin kohale, raamatukogu oli lahti ja puha. Kui ma aga seal mingi tädi käest küsisin, et kuidas ma selle vôi teise raamatuni jôuan, vaatas ta mulle oma suurte silmadega otsa ja ütles oma ärasuitsetatud häälega, et tema ei tea raamatukogust midagi, tema ainult valvab seal. Aaa. Peagi saabus ka mingi onu, kes, vähe sellest, et ta ei teadnud midagi rohkemat, ta isegi ei rääkinud midagi. Ainult noogutas.<br /><br />See suitsuhäälne tädi siis teatas ka, et laupäeval raamatuid välja ei laenutatagi, ainult esm-reede. Aaaaaa. Oluline. Ja kuidas ma siis hakkama saan??? Pirn hakkas pôlema ja ütles mulle, et ei jää muud üle, kui vajalik paljundada. Aga kuidas üldse ôigete asjadeni jôuda??? Üksi ei osanud ma raamatukogu labürindis küll midagi leida. Siis leidsin korraga kataloogi - paberkataloog, aga asi seegi. Sellel olid muidugi mingid viited, millele ma ei osanud kuidagi reageerida. Tundsin, kuidas ind minus kaob...<br /><br />Siis aga ilmus korraga keegi tudeng ja tema aitas mind ôigele teele - näitas, mida tähendavad viited ja kust raamatuid leida. Lihtne oli, tegelt. Leidsin kôik vajaliku ja siis algas uus kamm: kuidas paljundada? Selgus, et majas olla üks müntide eest paljundaja - praktiline! Kuid, kust saada laupäeva pärastlôunal münte??? (Mitte unustada, tegemist Saksamaaga). Arutasin suitsupääsukesega, et äkki on Taverna (kooriakadeemia omad teavad küll seda) veel lahti. Suitsupääsuke arvas, et ei, nüüd on juba kinni... Mina siis, et aga siin on ju üks raamatupood ka, see aga pidi laupäeval üldse kinni olema. No ma igatahes ütlesin neile, et ma lähen ja uurin asja. Kell oli 14.20. Läksin Taverna poole ja nägin - kella 14.30ni lahti. Jee, ja ettekandja oli nôus mulle münte ka vahetama. Seal üks ülikooli asjapulga (noh siukse torumehe) tüüpi mees ütles, et aga kôik mündi-paljundajad on juba kinni ja nad tahavad ainult 50 sendiseid ja euroseid. Tädi siis mulle andis, niipalju kui tal oli. Ma lidusin tagasi.<br /><br />Nüüd algas järgmine etapp - kus on mündi-paljundaja??? Kôik masinad, mida vaatasime, olid kaardiga. Küsisin siis aga jälle nôu lahkelt tudengilt, ja tema näitas siis ôige masina kätte. Tore! Hakates paljundama teatas masin mulle, et tooner on täitsa otsas. Hmm, mida teha??? Paar lehte paljundasin ja siis ta üldse ei tahtnud minuga enam suhelda, see masin. Vaatasin, et kedagi juures ei olnud, vôtsin aga masina lahti, tirisin tooneri masinast välja ja panin tagasi. Masinale meeldis! ta teatas, et uus tooner on sees ja et me vôime paljundamist jätkata. :), ma ütlen.<br /><br />Jätkasingi. A, ja muide, masin sôi igasuguseid münte, anna ainult ette. Ma siis paljundasingi niipalju, kui münte oli ja peamised asjad kätte sain. Siis tulin oma paberipatakaga sealt tulema. Tädi suitsupääsuke oli ka rôômus, et mul kôik ônnestus ja ma siis tänasin teda ka selle eest, et ta mind lihtsalt kohe ukse pealt tagasi ei saatnud.<br /><br />Vot siuke lugu oli siis "Teaduse nimel".<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-5274055842974822250?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-74527072542655968942008-05-18T04:48:00.000-07:002008-05-18T04:58:26.100-07:00Tere,<br /><br />tulen just teenistuselt, mis nägi välja nagu Laululahing, ainult et pikem! Et oli leeriteenistus, siis osalesid üritusel koguduse igatsugu kollektiivid - koor, pasunad ja muidugi orel. Lisaks sellele laulsid ka noored leeritatavad ise ja mitte vähe! Minu kui organisti paremal käel olid puhkpildurid, kes alustasid hästi armsa barokse asjaga. Kohe peale seda, kui nad olid ära puhunud, kogus end koor, kuhu kuulusid peamiselt eakad inimesed ja alustasid laulu - Heaven is a beautiful place. Jube oli - iseenesest mitte see, kuidas nad laulsid, vaid et nad seda kohe peale barokk-sissemängu tegid! Sellele järgnes kohe koguduselaul, millele omakorda järgnes kohe noortelaul, kus vôis ka kogudus kaasa laulda. Noored laulsid klaveriga, kogudus muidugi oreliga koos. Siis vahele oli natuke liturgiat jälle ja igasugu leeriga seotud asjatoimetusi, ja siis kordus see kôik. Ja nii mitu korda. Segapudru kuubis! Vahepeal laskus koor klassitsismi ja puhkpildurid tulistasid - What a beautiful morning! Onu Remuses oli nii, et "konnad krooksusid ja kilpkonnaonu mullid tegid aitummerikerkerkommeriker". Umbes selline oli ka meie tänane teenistus ja seda muide mitte minu tavalises kirikus, vaid ühe teise linnaosa koguduses, kellega me kirikumuusikutena nö ühist tegevusruumi jagame. Nii et mina olin muudkui nina paberis, et ikka ôigel ajal ôigeid asju mängiks.<br /><br />No vot siis milline laululahing oli. :) Aga ilm on meil hea!<br /><br />Teie K<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-7452707254265596894?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-46928282649956602342008-04-14T01:48:00.000-07:002008-04-14T01:56:09.896-07:00täna juhtus selline lugu, et ma jäin lennukist maha. Maailma kôige ajuvabam pôhjus oli selles - vôtsin eile kasutusele oma vana telefoni, mida ma polnud juba mingi aeg tarvitanud ja teate, selles elas veel TALVEAEG! Ma ei avastanud seda aga ka mitte enne, kui siis, kui olin keset ööd välja roninud, et rahulikult lennujaama poole hakata sôitma. Juba koduses metroojaamas môtlesin, et täna vist saab teoks see, mille kohta olen kogu aeg arvanud, et see lihtsalt ei ole vôimalik. Sest lennukist jäädakse ju maha vaid siis, kui kuskil mingi loodusônnetus on puhkenud, aga mitte niisama. Kui muidugi kellaaja keeramist mitte loodusônnetuseks lugeda... Nii ma siis olingi pool tundi enne lennu väljumist jaamas ja nad lihtsalt ütlesid mulle, et enam ei saa, sorry.<br /><br />Nii ma siis seal seisingi ilmselt väga-väga lolli näoga ja pidin oma lennu homseks ümber broneerima. Absoluutselt nôme üritus, ärge te nii tehke, eks.<br /><br />Mul on hetkel selline tunne, et ma ei ole mitte lendu maha maganud, vaid hoopis hoopis elust endast maha jäänud...<br /><br />Teie Pada "jäi-lennukist-maha" Konn.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-4692828264995660234?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-28712090821366214142008-04-07T10:59:00.000-07:002008-04-07T11:12:39.735-07:00Hei,<br /><br />ma pole juba nii hirmus kaua siia kirjutanud, et isegi arvut ei tundnud mind kohe ära, jube värk.<br /><br />Aga täna enam ei saanud teisti, kui et arvasin, et nuid peab jälle pisut kirjutama. Asi oli nimelt selles, et ma olin siin môned päevad hirmus haige, nii et kole. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada, vaid hoopis sellest, et kuna mul täna juba natuke parem olla oli, siis ma muidugi vahtisin telekat, nii mis jôudsin.<br /><br />Ja mida ma sealt nägin: igasugu tôsielu dokuseepe, mis iseenesest on huvitavad, aga mis näitavad vahest ikka selliseid tegelasi, keda ei usukski, et nii palju leidub.<br /><br />Vahepeal hüppas tütreke, kes muide just 15 sai, korra kooli ja talli vahelt uksest sisse ja siis me imestasime koos ühe pere lugu, kus 16 aastane tütar peajagu oma emast targem oli. Mitte koolitarkuse, aga kôige muu suhtes. Vahepeal oli lugu nii koomiline, et naera ribadeks. Tegelt jube. Aga lôppes kôik ônnelikult.<br /><br />Siis lippas tütreke edasi ja ma pidin üksi telekat edasi vaatama. Sealt tuli mingi sari, kus kolm tegelast püüavad ühte praktikakohta saada. Tavaliselt on tegemist inimestega, kes vastavast alast eriti midagi nagu ei tea. Ja just need kôige kobamad on varmad ütlema, "ach, dass habe ich gut gemeistert" - et siis sellega sain ma küll hästi hakkama. Ja samal ajal on nad veel niuksed vedelad ja olematu diktsiooniga! (no vahest sekka ilmub môni peentegija ka, egas nad kôik mökud pole).<br /><br />Tjah, kui selliseid asju kilokaupa vaadata, siis jääb mulje, et Saksamaal ainult poolearused ja mitte midagi teha oskavad noored kasvavadki. Nii see muidugi ei ole, aga tänase teleprogrammi alusel vôiks seda siiski järeldada...<br /><br />Eesti sama sorti mökudest eraldab neid vist vaid see, et nad üldse kuhugi tahavad välja jôuda, olgu see siis pagaritöökoda vôi fotolabor.<br /><br />OK, praegu jälle kôik. Kohtumiseni!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-2871209082136621414?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-44087871001780317382008-02-03T06:29:00.001-08:002008-12-11T17:11:08.332-08:00<a href="http://1.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/R6XSHnBP51I/AAAAAAAAABA/eYqhbTcJolw/s1600-h/punaninad.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5162763576025278290" style="FLOAT: left; MARGIN: 0px 10px 10px 0px; CURSOR: hand" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/R6XSHnBP51I/AAAAAAAAABA/eYqhbTcJolw/s200/punaninad.JPG" border="0" /></a><br /><div><a href="http://1.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/R6XRxnBP50I/AAAAAAAAAA4/38XC79sQjGY/s1600-h/ardennid.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5162763198068156226" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; CURSOR: hand; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/R6XRxnBP50I/AAAAAAAAAA4/38XC79sQjGY/s320/ardennid.JPG" border="0" /></a><br /><br /><div><a href="http://3.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/R6XRgHBP5zI/AAAAAAAAAAw/LZMaIxLPCJY/s1600-h/publikum.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5162762897420445490" style="FLOAT: right; MARGIN: 0px 0px 10px 10px; CURSOR: hand" alt="" src="http://3.bp.blogspot.com/_DHNvPGdyftk/R6XRgHBP5zI/AAAAAAAAAAw/LZMaIxLPCJY/s200/publikum.JPG" border="0" /></a><br /><br /></div><br /><div></div><br /><div><br /><br /></div><br /><div>A teate, kus ma täna käisin? Uudistasin, kuidas Frankfurt vastlaid peab. Ja siin on môned meenutused sellest. </div><br /><div><br /><br /></div><br /><div></div><br /><div><br /><br /></div><br /><div>Rongkäik oli kilomeetreid pikk ja seal oli oma 6000 osalejat, igasugu karvaseid ja sulelisi täis. Ja ega publikki halvem olnud. Peaasi - kommi anti ka! Ja sekka ôlut ja veini ka, kui trehvas. </div></div><br /><div><br /><div><br /><br /></div><br /><div></div><br /><div><br /><br /></div><br /><div>Frankfurt, helau!</div></div><br /><object width="320" height="266" class="BLOG_video_class" id="BLOG_video-2731c9962ac67af" classid="clsid:D27CDB6E-AE6D-11cf-96B8-444553540000" codebase="http://download.macromedia.com/pub/shockwave/cabs/flash/swflash.cab#version=6,0,40,0"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/get_player"><param name="bgcolor" value="#FFFFFF"><param name="allowfullscreen" value="true"><param name="flashvars" value="flvurl=http://v23.nonxt7.googlevideo.com/videoplayback?id%3D02731c9962ac67af%26itag%3D5%26app%3Dblogger%26ip%3D0.0.0.0%26ipbits%3D0%26expire%3D1331594330%26sparams%3Did,itag,ip,ipbits,expire%26signature%3D2B1FABAF0FA59C4A397AE7F288E54704E429183B.519E9AF604331E3A14F01688591A09BCE7337601%26key%3Dck1&amp;iurl=http://video.google.com/ThumbnailServer2?app%3Dblogger%26contentid%3D2731c9962ac67af%26offsetms%3D5000%26itag%3Dw160%26sigh%3DL3cozzjeka1cGs5u4RYPM-8JcZI&amp;autoplay=0&amp;ps=blogger"><embed src="http://www.youtube.com/get_player" type="application/x-shockwave-flash"width="320" height="266" bgcolor="#FFFFFF"flashvars="flvurl=http://v23.nonxt7.googlevideo.com/videoplayback?id%3D02731c9962ac67af%26itag%3D5%26app%3Dblogger%26ip%3D0.0.0.0%26ipbits%3D0%26expire%3D1331594330%26sparams%3Did,itag,ip,ipbits,expire%26signature%3D2B1FABAF0FA59C4A397AE7F288E54704E429183B.519E9AF604331E3A14F01688591A09BCE7337601%26key%3Dck1&iurl=http://video.google.com/ThumbnailServer2?app%3Dblogger%26contentid%3D2731c9962ac67af%26offsetms%3D5000%26itag%3Dw160%26sigh%3DL3cozzjeka1cGs5u4RYPM-8JcZI&autoplay=0&ps=blogger"allowFullScreen="true" /></object><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-4408787100178031738?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-72891079626596119912008-01-25T06:55:00.000-08:002008-01-25T07:15:32.277-08:00Tere jälle üle pika aja!<br /><br />Nüüd on siis taas käes argipäev ja aeg maha pühkida pühadejärgne tolm. Nii toast kui peast. Ja genereerida uusi môtteid.<br /><br />Otsustasin täna teha pika jalutuskäigu ja tulin Frankfurdi peavaksalist jalgsi koju, mis asub u 45 minuti tee kaugusel. Päike säras nagu pöörane, tahtis vist tasa teha kôik need viimased udused ja imelikud päevad, mis viimasel nädalal siin olid. Igatahes päike ja tänavalôhnad kokku tekitasid sellise tunde, et nagu ei olekski Saksamaa, vaid mingi lôunapoolne riik.<br /><br />Kui hakkasin rongijaamast astuma, siis tulid alguses vastu loomulikult reisijate hulgad kohvrite ja pakkidega. Muide, üks onu jäi oma rongist niimoodi maha, et katsus isegi ust, aga rong juba sôitis tasakesi minema. Kahju oli onust... Aga küllap ta sai kohe järgmise peale ehk! Nonii, et siis turistid ja äraminejad ning siiatulijad.<br /><br />Ületades tänava, nägin kohe noori välismaiseid mehi "asju ajamas", ehk teisisônu mingit peent äri ajamas. Keda vôi mida nad müüsid, ei tea, aga niimoodi kahe-kolmekesi nad igatahes mingit äri tegid. Vot sedasi siis.<br /><br />Umbes viie minuti pärast jôudsin Euroopa Väljakule, seal keskel ilutseb paarikümne meetri kôrgune euro. Selle platsi järel algabki siis Frankfurdi City, kus on kôrghooned, pangad, börsid jms. Kôrghoonete vahel jooksevad ringi mustades ülikondades ja kergete kohvritega hea väljanägemisega onud, kelle suust lipsasid vaid märkused, et oiro niipidi ja oiro naapidi. Tundsin end selles seltskonnas jope ja täiesti ilma kohvrita imelikuna. Kôndisin sellest kvartalist umbes kümne minutiga läbi ja siis môtlesin, et see ongi ju tegelikult see linnaosa, mille järgi Frankfurt oma teise nime - Bankfurt - on saanud ja mille järgi teda maailmas tuntakse. Aga seda Frankfurti jätkus ainult natukeseks ajaks minu pisikesel teekonnal. Kindlasti mônele on see aga ainus Frankfurt...<br /><br />Siis jôudsin järgmisesse môjusfääri, mille nimetasin St.Moritziks, sest seal ostlesid kenad daamid ja tänaval levis magus saia- ja parfüürmihông - jôudsin pika ostuparadiisi , Zeili, algusesse. Päike säras endiselt ja minu kôrvu kuuldus nii inglise kui itaalia keele ilus kôla. (Uhh, kui magusaks kisub jutt...). Läksin edasi.<br /><br />Mida enam Zeilil edasi astusin (majanumbrite järgi kôndisin tänava alguse suunas tegelikult), seda tumedamaks muutusid ostjad ja tänaval kôndijad, tähendab üha araabiapärasemaks muutus keskkond. Üsna Zeili alguses on turuplats, kus teatud päevadel näeb tôelist türgi turgu kogu hiilguses. Täna ei olnud turupäev, aga platsil kihas ikkagi. Zeil oli ka loomulikult rahvast täis, nagu alati. Segadused börsil ei olnud ostjaid kuhugi peletanud.<br /><br />Varsti jôudsingi kodukvartalisse. Muide, meie lähedal asub loomaaed ja müüri tagant oli kuulda, kuidas (ilmselt kirevad ja lôunamaised) linnud ägedalt siristasid ja sebisid. Kevadet oli tunda!<br /><br />Ja siis ma jôudsingi koju. Huvitav matk oli. Selline on siis tegelikult Frankfurdi linn.<br /><br />K<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-7289107962659611991?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-37501632770804300862007-12-30T07:30:00.000-08:002007-12-30T07:54:40.022-08:00Kui ma jôuluôhtul hilja koju sôitsin, siis oli meil siin hästi ilus - kui teistpoolt Maini sôita, siis jääb Frankfurdi kesklinn üle jôe ja pakub suurepärast vaatepilti. Frankfurt on küll selline linn, mida teatakse peamiselt tema pilvelôhkujate poolest, aga kui need pilvede sees on (mis ei ole üldse lôhutud:), siis tuleb välja nö aluslinn (vrd alusmets), ehk keskaegsete tornidega vana suurlinn. Jôuluöösel olidki näha vaid keskaegsed kindlustused ja tornide vahelt näitas end Römer-platsil olev massiivne jôulutuledes kuusk! Hirmus ilus! Ja ümberringi oli, nagu öeldud, öö.<br /><br />Kes veel ei tea, siis ma olen organist ühes väikeses Frankfurdi koguduses Goldsteinis. Nagu teistelgi selle ala inimestel, oli ka minul kohustuslik jôulumaraton. Aga see ei olnud üldse kurnav, sest orelid, mida sain mängida, olid toredad ja teenistused samuti. Esimesel jôululaupäeva teenistusel mängisid lasteaialapsed mingisugust jôululugu, kus astusid üles jänkud, pôdrad, rebased jne - nigu meilgi! Ja lapsed oli ka nigu meilgi - pabistasid hirmsasti ja kôik läks natuke segi, aga lapsevanemad olid ikkagi täiesti sillas ja pildistasid ja filmisid nigu papparazzod. Jube naljakas. Pastoril läks ka väheke puusse - ta tahtis jôululoost powerpoint presentatsiooni teha, aga arvuti läks ôigel momendil just rivist välja, nii et see lugu jäi meil kuulmata. Aga mis siis - eks ta see sama vana hea lugu ju.<br />Peateenistusel läks minul väheke puusse. Muidu oli kôik väga kena, mängisime puhkpilduritega vaheldumisi ja väga uhke oli. Kuni viimase looni, kus mina korraga vales helistikus sisse tulin - no meil puhujatega olid lihtsalt erinevad noodid. Aga puhkpill kiirelt reageeris, nii et lôpetasime igatahes samas helistikus. Vägev pauk oli. Aga kôik lahkusid rôômsas tujus ja muide - ma sain isegi suure ja magusa jôulupaki! Mmmmm...<br /><br />Nüüd on aga juba järgmine maraton - aastavahetus. Külmkapp on pilgeni täis, tuba külalisi ka - aga siis ongi täitsa peo tunne kohe! Käisime täna linnapeal jalutamas, ilm oli küll vähe kahvatu, midagi tilkus ka natuke, aga ikkagi oli täitsa mônus.<br /><br />Ahjaa - käisime emaga, kes mul praegu külas on, pisut ringi reisimas. Kölnis ja Aachenis käisime. Ilm rikkus natuke ära, aga ikkagi nägime üsna palju ja see oli täiesti muljetavaldav. Môlemad linnad on rooma-aegsed asundused ja seega linna môistes ikka ülivanad. Aacheni katedraal oli muidugi täitsa uskumatu ehitis - Karl Suure (Charlemagne) enda tellitud ning seal oli ka reliikviaid ja rikkusi terve seljatäis! Vaadake ka, kui aega saate mônikord!<br /><br />Nüüd aga kogun siis end enne homset ôhtut ja ööd, mil siin läheb ilmselt paugutamiseks :))) Eks näeb! Küll ma siis teada annan, kui ellu jään!:)<br /><br />Jôudu teilegi ja jôudke hästi uude aastasse!!!!<br /><br />Ikka teie K.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-3750163277080430086?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-21892486595981173812007-12-21T09:00:00.000-08:002007-12-21T09:26:14.244-08:00Tere jôulu kôigile!<br /><br />Meil siin tulevad kohe kohe jôulupühad, seda ei saa mitte kuidagi ära unustada. Et kuidas meil siin Saksamaal sellega on?<br /><br />Esiteks on tegemist riigiga, mille televisioonis kokasaadete konsentratsioon on tihedam kui kusagil mujal, seega ôpetatakse siin jôuluroogade valmistamist absoluutselt igale maitsele ja iga kellaajal. Ja kui nad seal ei valmista, siis nad lihtsalt söövad. Ja kui nad ei söö, siis teevad tuhandeid kommentaare igasugustest jôuluturgudest. Muide, need on siin jube armsad asjad, igas linnas on kesklinn vahule aetud, kulda ja karda täis ja piparkoogi ja hôôgveini lôhnaline ja nänni saab ka väikese raha eest. vahel puhub kuskil môni pill ja kindlasti keerleb karussell. Sellist asja antakse siin tervelt kuu aega.<br /><br />Siis käib siin aeg-ajalt ka debatt selle üle, et kas jôulutuled ikka peaksid särama ja hiilgama, vôi pigem mitte. Minul nagu väga polegi sellel aastal see närvidele käinud, aga ma arvan sellepärast, et ma pole lihtsalt nii tihti linnapeal käinud. Elu on mul siin niiii rahulik, muudkui istun kodus ja tôlgin. Ja siis vahepeal viskan pilgu aknasse ning siis vastasmaja mingist aknast küll tulevad mingid imelikult hüplikult vilkuvad tulukesed. Ahjaa, ja meie maja taga olevas majas on meil siin kaks rôdu kujundatud päkapikuaiaks ja seal ripuvad kohustuslikud sokikesed jms. ning muide - peremees käib üsna tihedalt oma rôdukest üle vaatamas, küllap ta tahab kindel olla, et tema päkapikukestel seal ikka kôik korras on. nojah, mitte et mina nüüd seda meest omakorda piilumas käiks, aga see lihtsalt jääb silma! :)<br /><br />Ilmselt inimesed siin mingil hetkel ikka kergelt ära keeravadki. sest elu on siin kohati piisavalt imelik. Üks asi, mis meile, vabadele eestlastele, täitsa out tundub, on kôikvôimas bürokraatia. Iga asja, ettevôtmise, sammu ja mittesammu kohta käib mingi seadus ning iga asi on siin nii ôudselt ära reguleeritud, et mul on kohati tunne, nagu oleks inimene siin mingis latris, kus ees, taga ja külgedel on laudseinad ja liigutada saab ainult koos latri endaga. Selline haige lehma olek...<br />Mind see küll veel väga ei puuduta, sest ametlikult olen ma ju veel turist, aga küllap nad ka minu kallale ühel ilusal päeval kargavad oma bürokraatiaga. Aga kes teab, vôib-olla olen ma juba selleks hetkeks sellega nii ära harjunud, et Metsiku Lääne moodi Eesti elu ei oskagi enam hinnata, hm, kes teab.<br /><br />jah, aga metsikus läänes on järved veel vabad ja rohi kasvab pôlvini ja taevas näeb veel tähti!!!!<br /><br />Môtlesin, et kirjutan täna jôulublogi, aga näed, ikka tuleb midagi muud välja. Ah, ükskôik, ma soovin ikkagi kôikidele, kes loevad, ilusaid ja sisukaid pühi, sest see on see, mis meid ju toidab. Kui pühitseda, siis sügavalt, siis läheb töö pärast ka palju paremini! Niisiis - väärtuslikke jôule!<br /><br />KN<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-2189248659598117381?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7603472913398561012.post-28128657208665139162007-12-16T14:47:00.000-08:002007-12-16T15:18:45.334-08:00Hei-hei, no nuid olen mina ka j6udnud sinnamaani oma arenguga, et blogisin end siia laia interneti-ilma sisse.<br /><br />kuigi tegelikult piilun juba tükk aega teiste blogisid ja motlen, et vist oleks ka ise end avalikustada, siis alles täna jôudsin selleni.<br /><br />Miks? Aga asi lihtne - kui on tôuge, siis tuleb ka tulemus. Juhtusin täna minema ratsavôistlustele, mis meil siin külapeal antakse (st koht: Frankfurt am Main). Eks ole ju vôistlusi olude sunnil ja mitte niiväga sunnil nähtud ka enne. Ent siiski tuli täna hetk, kus käed hakkasid värisema ja näkku tekkis kummaline palavikuline ôhetus. See juhtus siis, kui leidsin stardiprotokollist sellised nimed nagu Beerbaumid (kôiksugused), Ahlmann, Ehning, minu lemmik Thomas Frümann ja teised tegelinskid. Kes ei tunne, siis ühesônaga vôib öelda, et neid nimesid näeb tavaliselt eurospordist ja tegemist on lihtsalt selle maailma parimatega... ja siis neid korraga oma silmaga näha ja neile kaasa elada ja kuulda seda, kuidas saal nendega kord möirates ja vajadusel hinge kinni pidades kaasa "vôistleb", hullumeelne, ütlen ma teile! Mina, vana inimene, môtlesin, et olen igasuguseid asju näinud ja et ju sellised väikesed asjad ei môju - teate, môjuvad ikka küll. Näha ise seda, kuidas keegi on teistest LIHTSALT peajagu üle, see on imeilus.<br /><br />Et mida nad siis tegid? (Nüüd järgneb osa, mida minu asjatundjast tütar ei tohi lugeda, igatahes on tal keelatud kommenteerida, sest minul, lihtsal inimesel, peab ka olema vôimalus miskit öelda). uuesti, et mida nad siis tegid? Alustagem kodust. Sealsetel vôistlustel oli mul pidevalt kellegi pärast hing kinni, et noh, kas ta nüüd saab üle voi kukub maha voi et kas üleüldse kuidagi läheb. Vaadates neid korüfeesid aga siin, sai môelda ka muu peale. Ja siis korraga näedki teisi asju: et KUI mônus ratsanikul seal sadulas on ja KUI KUI ilusad need hobused sadula all on. Pôhiliselt seda viimast ikka nägingi - môni hopa oli kui pipstükk, kepsutas mossis näoga sisse, môni oli selline tulihobu, môni valge, nagu muinasjutt. Ilusaid hobuseid on meil kodus loomulikult ka, ausalt, ja see on lahe! Aga need siinsed maailmaklassi ratsud olid minu jaoks nagu mingist teisest maailmas, hüppel niikui vahukommid, viuh, ja üle ja tagajalad päästavad, kui muidu rinnaga peale sai mindud (môni üksik ikka maandus takistusel ka), ja milline tempo! Ühesônaga, täitsa lôpp. Sellepärast mul on veel praegugi selline tunne, niikui oleks kuu peal käinud. Kuningad on igatahes nähtud.<br /><br />Ja seda kôike anti meil siin poolmuidu, lähed aga U-baaniga kohale, pilet kümme eurtsi ja vaatadki lihtsalt sellist asja. Uskumatu!<br /><br />Ahjaa - sellest, et auhinnafond üledimensionaalne oli, ma ei räägigi, aga eriti hull oli see, et kuus esimest said auhinnaks lisaks muule kraamile oma isiklikud mitsubishid. Ühesônaga, kuningad roolis.<br /><br />Nagu oskagi kohe enam midagi muud öelda. kuidagi hea on olla ikkagi...<br />Eks kui ma siin midagi toredat veel näen vôi kuulen, siis annan kohe teada.<br />teie K<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/7603472913398561012-2812865720866513916?l=padakonnablogi.blogspot.com' alt='' /></div>Kittyhttp://www.blogger.com/profile/00697833324829901968noreply@blogger.com0