juba detsember...

Tervist, mu armsad,

nagu mitmed on juba märku andnud, pole ma ammu jälle blogistanud, ja selle vea tahan nüüd ära parandada.

Ega tegelikult ongi nii, et mul sellel aastal ilmselt eriti palju v6imalusi enam ei tule, et on vabalt aega kirjutada. Mul on nimelt täpselt kolm puhkusepäeva veel ja siis algab jälle töötööötööööö. Ja veel hommikune vahetus, nii et pean iga päev kuni uue aastani olema pool kuus triksis-traksis tööpostil... No mis seals ikka. Elame üle.

Ah et kuidas me siis siin üldse elame. Ikka hästi, tuleb tunnistada. Rebeks harjutab teises toas bassi - ta ju nüüd nii muusikakoolis, kui ka bändis. Mis on tore. Ja bändiga on nii, et see muusika, mis nad seal teevad, on t6eliselt lahe! Vähemalt see üks lugu, mida mul kuulata lubati :) Paljut6otav, m6nus!

Ja mina ise teen edusamme isikliku elu korraldamisel. Augustikuus, kui viimati kirjutasin, v6tsin ette ja sisenesin ühe tutvumisportaali - moodsad ajad, mis teha. Ja selge on see, et siin suurlinnas ilma internetitutvusteta minusugusel laisal peolkäijal mingit lootust ei ole. Niisiis otsustasin netiavaruste kasuks, ja t6es6na - kohe hakkaski näkkama.

Kandidaate tekkis kohe m6ningaid, aga nagu ikka, selekteerus mingil hetkel midagi konkreetsemat. Käisin sellel "konkreetsemal" isegi Münchenis külas ja sain sealjuures ühe linnukese jälle kirja - ma ei olnud seni veel Oktoberfestil käinud ja nüüd sain sellele kärbsele ka korraga pihta. Mehe vaatasin ka üle ja oli päris tore. Aga kaks nädalat hiljem arvas ta, et meie vanusevahe on ikka liiga suur ja üleüldse ei taha ta praegu ikkagi oma aega sellesse k6igesse investeerida. Muide, sellega oli tal täiesti 6igus, sest ta tegeles peale oma manageritöö IT-sektoris (mida ta toimetas igal nädalal Shveitsis, Austrias ja Liechtensteinis) ka veel mesindusega (20 peret) ja koeraga (kes tahtis iga päev vähemalt kaks tundi jalutada). Lahutatud lastest rääkimata. No ja tegelikult saanuks suhtele surmavaks ikkagi see, et ta otsustas veel viiekümnesena alustada ka uue eriala 6ppimist - saksa keeles on selle asja nimi Heilpraktiker, tervendaja oleks vist k6ige lähem eestikeelne vaste. Aga erinevalt eestikeelse tervendaja esoteerilisest k6rvalmaitsest on Heilpraktikerid siin maal laialt levinud ja ka palju külastatavad. No ühes6naga - kui ikka üldse aega ei ole, siis ei tasu ka uusi suhteid otsida.

Nii ma siis m6tlesingi, et ah, peaks vist asjale rahulikult lähenema ja sulgesin oma profiilis nn "huvitatute listi". Just samal päeval aga ilmus mu postkasti keegi huviline, kes oli esiteks siitsamast kandist pärit ja teiseks oli tema profiilis ka paar huvitavat märkust. Sellised pealtnäha ebatähtsad asjad, aga nagu m6ningate detailidega on - tunduvad huvitavad. Teate ju küll.

No igatahes saime me kokku ja käisime kohvil ja muuseumis ja söömas jne. Ja m6ne nädala pärast läksin talle külla ka. Nagu 6ige eestlane kiidab - polnud viga :)

Viga pole siiamaani, isegi vastupidi. Ja homme toimub midagi väga huvitavat - mind tutvustatakse ühekorraga nii tema lastele, keda ta näeb iga kahe nädala tagant, kui ka vanematele, kes on kuuldavasti üsna uudishimulikud. Saab näha, saab näha.

Ja eks ma siis annan jälle teada, et kuidas meie elu edeneb.

Muide, järgmisel nädalal tahaks minna jälle Festhalle Reitturnieri vaatama, mille järel ma oma üleüldse esimese sissekande blogistasin.

Nonii, aga siis kohtumiseni jälle!

Ikka teie K.