oh aegu, oh inimesi

Tere jälle üle pika-pika aja! Ma olen tahtnud juba ammmmuuuuu kirjutada, aga noh, nagu selle asjaga ikka on, ei saa vahel peale hakata. Aga täna kogusin jälle elamusi, mis panevad kohe kirjutama.

No ühes6naga - täna näidati telekast ühte tädi, kes peab loomade firmariiete poodi. See on juba omaette väärtus, aga peale selle on sellel tädil veel üks tore hobi - ta peab nimelt kodus kana, kes on talle lemmiklooma eest. Nüüd jäi kana haigeks, sest tal on juba sünnist saadik immuunsuspuudulikkus ja tädi jooksis pisarsilmil kohe loomaarsti juurde. Arstionu andis rohtu ja oligi k6ik jälle korras. Tjah, ma lihtsalt m6tlesin selle k6ige juures, et kui meie esiemad midagi sellist näeksid, siis nad vist naeraksid nii et tilgad püksis - nende jaoks olid kanad ju midagi tarbeesemete taolist. Nojah, kui ma meie hobusepidamisele m6tlen, siis ega see ka oluliselt parem pole - kui kunagi s6ideti hobustega laadale, siis nüüd laetakse hobused enne auto peale ja siis s6idetakse... Ah, mida k6ike ei tehta oma armsate ja lemmikute nimel!!! (Muide, just praegu on saate l6pp, ja nimetatud hellik-kana sööb suures plaanis jäätist marjadega!!!!!!)

Teema, millest tahtsin juba ammu kirjutada, oli teema sakslaste käitumine. Kui keegi sakslane seda juhtub lugema, siis andku mulle andeks, aga eks igaüks näeb asju lihtsalt omamoodi, eks ju.
Mingi aeg tagasi tegin kindlaks, et üks huvitav joon, mis minuarvates k6ikidel sakslastel küljes, on nimelt see, et neile meeldib, kui asju vähemalt kolm korda üle räägitakse. Ja tuleb tunnistada - kui vähem räägid, siis nagu polekski rääkinud! No kui seda joont tunda, siis on sellega kerge elada, siis v6tadki ette ja räägid rahulikult asjast veel ja veel ja veel. Nii igaks juhuks. Ja neil ei ole ka midagi selle vastu, kui sa päev hiljem helistad ja ütled, et no ma lihtsalt tahtsin veelkord üle rääkida selle, et... Selline joon siis.

Ja veel teinegi joon, mis on silmatorkav: nimelt on sakslastele paljud asjad hirmus ohtlikud. Ei no m6nede asjade puhul on ettevaatus muidugi hea, selge see! Aga üsna mitu korda olen kogenud, kui liiiiiiga ettevaatlikud on siinsed lapsevanemad ja kui palju nad sellega hoopis oma lastele liiga teevad. Väkk, aus6na. Isegi tänaval v6ib vahest lihtsalt kuulda, kuida inimesed omavahel räägivad, et m6tle, see k6ik (mis iganes siis) v6ib ju nii ohtlik olla, m6tle, kui midagi juhtub! Ohh, vahel lihtsalt ei j6ua enam, kui m6istate!!!

Praegu k6ik! Kuni järgmiste südamepuistamisteni! Teie K.